jump to navigation

nutunaise nutupäev… November 29, 2007

Posted by annushka in literatura, nii kurb.
1 comment so far

ma olen täna terve päeva nutt. ja kell pole veel õhtuski. hommikul valasin pisaraid, kuna lugesin nii liigutavat raamatut jeesusest ja armastusest. ilus oli. siis läksin laulutundi, kus oli nii totter asendusõpetaja, et ma hakkasin klassiuksest väljudes kohe nutma. jube naisterahvas oli see. tulin koju ja hakkasin laulmist harjutama, kuna hääl juba avatud, miks mitte hetke ära kasutada. proovisin vene laule, täitsa hästi tulid mõned meelde. kui hakkasin каким ты был, таким остался loo teist salmi laulma, purskasin jälle nutma. nii kurvad sõnad ju!

elu on üldse kuidagi väga kurb. muidugi kuuseisul võib olla kogu kurbusega ka mingi seos…

Advertisements

tenorid ja sopranid… November 27, 2007

Posted by annushka in tants ja trall, vaata ja imesta.
2 comments

hah, ma pole elus kuulnud sellist mehehäält. eks ma teadsin, et neid on olemas, aga ikkagi… siin laulab angelo manzotti.

sama lugu cecilia bartoli laulduna. sõnadest saab aru lihtsalt naise näkku vaadates…

ja veel emma kirkby versioon. väga ilus sopranihääl aga mingit “agitatat ja ventisid” siin küll pole, on hoopis lillekesed ja päikesepaiste…

mamma mia, kui erinevalt on võimalik ühte laulu esitada!

mul on plaanis see lugu ise ka ära õppida. vaatame, kaua see aega võtab. ehk juba järgmisel aastal…

jubedad pildid… November 27, 2007

Posted by annushka in lapse põlv, literatura, nii kurb.
1 comment so far

mingis raamatus keegi ütles alati nii… ah jaa, kati murutari naisena sündinud raamatus malle ema loreida tavatses öelda “jubedad pildid”. see oli siis, kui tal õudne pohmell oli. mul pole küll pohmelli, kuid öösel olid ikkagi jubedad pildid. nägin nimelt unes, et üks mulle väga armas laps, seitsmeaastane plikatirts, uppus järve ära. ta leiti veest otsimise peale üles küll, aga ellu vist ei jäänud. ma nagu situatsooni lõppu ei näinudki, nägin ainult, kuidas teda kätel veest välja kanti, tal vaesekesel pea rippus ja nägu täiesti valge. tüdruk hüppas ise silla pealt vette koos sõpradega, oli suvi ja olime rahvaga ujumas, lapsed möllasid omaette. ning järsku tema ei tulnudki pinnale, nagu kõik teised. õudne tunne oli mul. see laps on selline päikesekiir ja ingel, et ma vist kardan, et ta võetakse sellest maailmast varakult ära, noh, et liiga hea inimene on. mingites raamatutes ju alati juhtub, et see kõige parem ja toredam inimene sureb noorelt. ilmselt ma seda kardangi tema puhul. või loen ma äkki lihtsalt liiga palju tobedaid raamatuid?

enda surma ma küll eriti ei karda. igaüks sureb ju ära millalgi. aga vot selle tüdruku surm raputaks mind vist küll põhjalikult. ta on ju täiesti terve seitsmeaastane, kel on liiga pikk tukk ega pole esihambaid. no miks ta peaks nüüd järsku surema hakkama?! ega siis headuse pärast ometigi. aru mai saa, miks mul sellised totrad unenäod. tunne on, nagu oleks oma laps öösel ära surnud…

iris teeb aleksandria tantsu… November 24, 2007

Posted by annushka in tants ja trall.
4 comments

Iris performing melaya leff

mulle miskipärast hirmsasti meeldib see kleit ja tants. kleit on küll lubamatult lühike, aga igatahes minu silma trussikud ei hakanud, ja see ongi kõige tähtsam… tants pole kusjuures minu meelest mitte tüüpiline raqia hassan, on palju rahulikum ja mõnusam kui tal need kipuvad olema. ükskord olin ma ta kursusel hirmus vihane, kogu aeg pidi mingit väikest trikki tegema, üldse polnud aega mõnuleda muusikas. aga ega kui need trikid korralikult ära õppida, eks siis jääb aega mõnulemiseks kah. igatahes iris on nunnu siin, ja veel kord see kleit ja need sääred! see on juba number iseenesest!

kindalembene koeravurr… November 23, 2007

Posted by annushka in elu on ilus, oma kodu, vaata ja imesta.
3 comments

koeravurr
ma olen kahekesi võõra koeraga kodus. kutsi perenaine on silli sõbranna, kes meil ööbis ja täna mingile konverentsile läks siin helsingis. meie jäime mimmiga kahekesi, praegu lebotab ta sohva peal. ah, eks külas võib ikka. ma ei tea, kas tal on kodus lubatud. mimmi lemmikmänguasi on kindad, nendega meeldib talle püherdada. armas koer on. kui ma kunagi suureks saan ja kodu ja lapsed soetan, siis võtaks hea meelega koera. kassidest ma eriti vaimustunud pole, paljusid kõutse hoopis kardan. koerad on lihtsamad, läbipaistvamad ja nunnumad. aga noh, maitse üle ei vaielda, nii et, kassiomanikud, ärge palun solvuge…

you look good from a distance… November 23, 2007

Posted by annushka in meestest, pidulikult, tants ja trall.
add a comment

nii ütles mulle eile üks sõber kui ma sööklas tema lauale lähenesin. nojah, seda võib muidugi mitmeti tõlgendada… tegelikult sai ta pärast ise ka aru ja kinnitas, et ma näen lähedalt ka hea välja. õnneks.

eile oli emme sünnipäev. ma läksin talle õhtul külla, viisin lilli ja tegin süüa ja laulsin talle itaaliakeelseid aariaid. nagu üks tõeline kavaljeer, eksole. kahjuks sai emme ka kõhutantsumürgituse. mul on nimelt laenatud ühe tuttava käest vhs videosid, kus on igasugust kõhutantsu viimase 10 aasta kestelt. suurem osa oli täitsa igav kräpp. kohapeal veel vist isegi vaataks sellist tanstimist, aga telekast küll mitte, aparaat tapab ju viimase karisma ja atmosfääri, mis võibolla tantsusaalis oli täitsa olemas. mõni hea tükk oli õnneks ka peal. nii et ma muudkui kerisin neid linte ja emme jäi sohva peale kümme korda magama. palus, et ma teeks talle sellise unelindi, et kui ta und ei saa mõnikord, paneb kõhutantsijad vingerdama ja magab nagu miilenkaja.

ma ostsin üleeile uue tantsukostüümi. 400 eurot maksin selle iluduse eest. täitsa kallid kleidid on… aga noh, käsitöö ja värk. ma ise ei teeks elu sees sellist asja valmis. niisiis tuleb end haigeks maksta. loodan, et see kleit teenib mind hästi ja teenib ka enda eest makstud kulla vähemalt paarikordselt tagasi…

no kesse küll siukse asja välja mõtles… November 23, 2007

Posted by annushka in asjadest.
add a comment

ebapraktilised küünlad

see inimene tuleks vangi panna. vaadake nüüd ise, kodanikud. on ilusad küünlad, kohe tuleb õdus tunne ja tahaks nad süüdata. kuid keegi on salakavalalt nende über kuivi oksi keeranud, nii et kui küünal jõuab ühe kolmandiku põleda, siis on lootust juba päris lõket näha, mitte lihtsalt väikest võbisevat leeki. jõulud ja jaanipäev ühes tükis…

outi of cairo… November 20, 2007

Posted by annushka in tants ja trall.
1 comment so far

outi-of-cairo.jpg

leidsin lõpuks aino blogist ka outi veebilehe. ma olen teda kordi googeldanud, kuid ei leidnud. otsisin ikka outi enda nimega, aga näe, ongi hoopis outi of cairo. igatahes outi on VÄGA hea tantsija. kui kunagi kairosse lähed, siis tasub tema esinemist minna vaatama!

äpardusi, kohtumisi ja raharaiskamist… November 17, 2007

Posted by annushka in kohtumised, oma kodu.
add a comment

käisime eile silliga ikeas. leppisime hommikul kokku, et kohtume nelja paiku ikeas, leiame teineteist ja läheme koos vaipa ostma. meil oli vaja vaipa nii elutuppa kui kööki. pärast hoolikat silli otsimist helistan mina temale, et kus sa oled. tema, et idamaiste vaipade juures. no mina ka! kuidas nii?!? heh, tuli välja, et tema on espoos ja mina vantaas. nojah, me ei leppinud ju kokku, kummas ikeas me kokku saame… õnneks on olemas mobiiltelefonid ning igal ikea tootel on nimi, nii et me suutsime vägagi viljakaid läbiräkimisi pidada ning nüüd on meil köögivaip täiesti olemas. kahjuks elutoa põrandale me midagi inspireerivat ja õhkamapanevat ei leidnud. vähemaga me ei lepi. lisaks ostsin ma umbes 50 euro eest küünlaid ja küünlajalgu. nüüd võib terve talve küünlavalguses veeta…

kui ma oma kodinatega lõpuks linna jõudsin ja metroo eskalaatoril seisin, hüppas minu ette üks u. 15-aastane poiss. tal olid mingid sõbrad ka kaasas. kuna ta seisis minust kaks astet kõrgemal, siis küsis ta minu käest, et kas tal on hea tagumik. et paljud olevat öelnud talle, et tal on hea tagumik ehk hyvä perse. vastasin, et kui tagumik funktsioneerib  siis on see kindlasti üks hea tagumik. siis ei osanud ta enam midagi öelda. 

täna käisin tuttavate lapsi hoidmas. paar tunnikest tegin nö “tööd” ehk olin lastega ja teised paar tunnikest pläkutasin pererahvaga, kui nad oma asjatamistelt naasesid. väga mõnus aeg oli, pereema tegi meile süüa ja mina koos ühe teise küllatulnud näitsikuga panin puhast pesu lappesse. lapsed karglesid jalus, hakkliha lõhnas… no kas on olemas idüllilisemat koduõhkkonda? hiljem, kui meie olime juba söönud ja kohvitanud ja sügavatel teemadel vestelnud, tulid ka mehed koju ja hakkasid endale toitu soojendama. väga asjalikud mehed…

all pildil eeli mängib minuga peitust. me mängisime enne suuremate lastega ka peitust, nii, et mina lugesin 20ni ja siis läksin neid otsima. maija leidis väga geniaalseid peidukohti, ma ei osanud arvatagi, et niimoodi saab ennast ära peita.

Eeli piilossa 171107

kui ma peitusemängimisest tüdinesin, siis said lapsed dvd-filmi vaadata. joel oleks midagi mehelikku tahtnud, ma ei mäleta täpselt mida, kuid kuna tüdrukuid oli rohkem, nemad võitsid ning vaadati astrid lindgreni marikki ehk madickeni ehk madlikese filmi. eelit film eriti ei huvitanud, meie proovisime temaga hoopis lõunat süüa ja püherdasime niisama.

Unna, Joel ja Maija 171107

väikese lapse toitmine on küll üks rist ja viletsus. ja mis sodipudi köök pärast täis on. söötja on muidugi ka kanakastmesse mäkerdatud. toit taldriku pealt oluliselt vähemaks ei jäänud, nii et ma ei teagi, kas see laps nüüd täna kasvas või mitte…

Eeli syö 171107

marraskuinen masennus… November 15, 2007

Posted by annushka in lallallaa, näägutusi.
4 comments

plääh, ma ei taha mitte midagi. telefon on juba kaks päeva väljas, ei taha, et keegi helistaks ja tahaks mu käest midagi… igasugu kohustusi on ju kuhjaga, ma magaks parem. või vaataks filme. või blogiks mõttetult. loeks teiste blogisid. ühesõnaga, ma põgenen oma elu eest. sajaga. proovisin eile igasugu nänni näost sisse ajada. ei maitsenud. mõned küpsised sõin siiski. kiusu pärast. ma ju kaalujälgijates, noh. tahtsin rebellida, ennast oimetuks süüa. aga ei suutnud. ma tahan kuhugi ära kaduda, mitte mõelda, tunda, olla. ära minna… raadiost tuleb hetkel mingi jube hevilugu. paras mulle, las ma kuulan halba muusikat. õnneks küünal põleb aknalaual, varsti on väljas sinine hetk…

harjutasin täna laulu que ne suis-je la fougère. jubedad sõnad, lootusetu armastus, lausa orjalik andumus… no on ju kurb.

nyt on se aika kuukaudesta… grrrr. niuts.