jump to navigation

kurvad saatused… September 29, 2009

Posted by annushka in kohtumised, meestest, nii kurb.
4 comments

mul oli täna veidi kurb meel, et meest pole. no tuleb vahel siuke tuju, eks. hormoonid. ja siis hakkas üks teretuttav minuga feissbuukis juttu ajama, me pole paar aastat suhelnud. et kuidas ta naine ta järsku naabrimehe pärast maha jättis ja lapsed tema vastu ässitas ja ta kodunt välja ajas. ja siis tuli siuke tunne, et pole mu elul mitte kui muhvigi häda.

kurbtusega löödud… September 29, 2009

Posted by annushka in literatura, nii kurb.
6 comments

blogimine hakkab vist moest minema. või inimestele on aru pähe tulnud, et oma elu ikka ei tasu kogu maailmale näidata, mõni võib hiljem jala taha panna… olgu põhjused millised tahes, mind see igatahes kurvastab! aga elämä on luopumista, nagu laulusalm ütleb, nii et pole midagi parata. õnneks mõni tüüp ikka viitsib veel blogida. no et teistel oleks, mida ajaviiteks lugeda, kui on väga vaja kohustustest kõrvale hiilida. mul on seda alati hädasti vaja!

üllatav pööre… September 26, 2009

Posted by annushka in issand jumal, kohtumised, oma kodu, seiklused shotimaal.
1 comment so far

sain täna pakkumise kolida mõneks ajaks ühe pere juurde  elama. kuni saan oma elu korda. no et linnale lähemal, ei pea kallist tsoonipiletit ostma, ja üüri pole ka vaja maksta. et ehk ainult toiduraha jms. peres on kolm väikest last, neil on allkorrusel nö mänguasjadetuba, kus on ennegi inimesed paari kuu vältel peavarju saanud. hmmmm. igatahes kasside juurest koliks ma hea meelega kohe ära. aga kolm väikest last… kõige vanem on neljane poisikratt, noorim veel ei räägi. aga tegelikult, kui ma kunagi ise pere tahan luua, siis kuluks lastega ühe katuse all elamise kogemus täitsa marjaks ära. ning see pere tundub väga asjalik ja lahe, pereema, koodnimeks sobiks näiteks särasilm, orgunnis hiljuti meie osavõtu glasgow 10 kilomeetri jooksul.

täna käisime naistega pargis palvetamas, särasilm orgunnis sellegi (täitsa efektiivne naisterahvas!). laulsime väljas täiel häälel, palvetasime väikestes gruppides, rääkisime südamest südamesse, tunnistasime üksteisele patte üles ja palvetasime jälle. väga südantsoojendav. ja eile käisime särasilmaga linna peal kutsumas inimesi esmaspäevasele üritusele, kus saab kuulata loengut jeesusest ja ajaloost. loodan, et osavõtt on suur. särasilma mees nimelt peab seda loengut. pärast on ka võimalus vestelda küsimuste üle. hästi tore on olnud teha midagi koos, ajada mingit asja. oleme sel nädalal pea iga päev käinud inimesi sellele üritusele kutsumas. mulle nii meeldib võhivõõrastega juttu ajada, hästi vahvaid isiksusi on ette juhtunud.

nii et elu on ilus. kuigi mul pole ei tööd, kodu, meest ega õrna aimu, mis tulevik toob. kolmekümneaastasel naisterahval võiks ju vähemalt üks neist asjadest olla, eks. aga ma olen siiski väga õnnelik. sest mul on jumal, pere, sõbrad ja tervis. ning elu on suur seiklus!

yea but, no but, yea but, no but… September 25, 2009

Posted by annushka in hähhähää, vaata ja imesta.
1 comment so far

Vicky Pollard gets a visit from the social worker

carol beer, vastuvõtulaua kuninganna… September 25, 2009

Posted by annushka in hähhähää, vaata ja imesta.
add a comment

Little Britain USA – Carol Beer, Hospital Receptionist

lihtsalt… September 23, 2009

Posted by annushka in elu on ilus, literatura, mõõdame palavikku, seiklused shotimaal.
add a comment

mis siis saab, kui midagi ei saa?

caledonia, you’re calling me…

rongid on ilusad. ja poisid. ja taevas on väga ilus.

vikerkaar seisis eile akna taga.

london kutsub ka.

viimased kolm raamatut, mis ma olen lugenud, on kõik sulanud üheks looks. imelik segu shotimaast, desperaatsusest, üksindusest, ilust, elust, kunstist ja londonist.

imelik on olla.

jälle üks kettkiri, mis ähvardab hirmsa saatusega, kui seda 20 inimesele edasi ei saada… September 23, 2009

Posted by annushka in abbi, literatura.
add a comment

noh, ma loodan, et äkki 20 inimest loevad selle siin läbi, nii et mina ja mu perekond kohe surema ei hakka. aga jah, ega nad seda ju edasi ei saada, nii et minu saatus saab tõenäoliselt suhteliselt kehv olema. mu oma valik ju…

aga iva selles kirjas oli täitsa nummi, kui ähvardused välja jätta. lugege ja saage hingestatud!

Raha…

Sillä voi ostaa talon mutta ei kotia
Sillä voi ostaa sängyn mutta ei unta
Sillä voi ostaa kellon mutta ei aikaa
Sillä voi ostaa kirjan mutta ei tietoa
Sillä voi ostaa aseman mutta ei kunnioitusta
Sillä voi maksaa lääkärin mutta ei terveyttä
Sillä voi ostaa verta mutta ei elämää
Sillä voi ostaa seksiä mutta ei rakkautta

armastuskiri jumalalt… September 22, 2009

Posted by annushka in elu on ilus, issand jumal, literatura.
add a comment

Dear Annushka,

From the very beginning of your life to now, I have searched you thoroughly and I’ve known you. I know when you sit down, and when you rise up. I understand your thoughts from far off. In fact, there is not an unuttered word on your tongue that I don’t hear; I know it altogether. I am in front of you and behind you. I have laid my hand upon you.

There is nowhere you can flee away from my Spirit, nowhere you can run from my presence. If you ascend up to heaven, I am there. If you go to the depths of the grave, I am there. If you were to flee on the wings of the morning to the uttermost parts of the sea, even there my hand will guide you, and my right hand will hold you.

If you say, “Surely the darkness is overcoming me,” that darkness is like light to me. For I formed your inward parts, I knit you together in your mother’s womb. Your frame was not hidden from me, when you were formed in secret in the depths of the earth. My eyes saw your unformed substance, and all the days of your life were written in my book long before they ever took shape. Your inner self knows my wonderful works.

How vast is the sum of my thoughts about you. If you could count them, they would be as many as all the grains of sand, and when you finished counting, I would still be there. Let me search you and thoroughly know you. Let me know your thoughts. Let me help you if there is any hurtful or wicked way in you. And I will lead you in the way everlasting.

Your Maker and Husband,

God

(Psalm 139)

– “Secure in Heart” by Robin Weidner

ilmataat teeb palju nalja… September 22, 2009

Posted by annushka in annushka imedemaal, elu on ilus, seiklused shotimaal, urheilu tappaa.
add a comment

ossa poiss, kus on alles ilm. päike paistab ja vihma tuiskab. noh, tuiskas 15 minutit tagasi. nüüd on lihtsalt hirmus tuul ja pilved kappavad nii kiirelt üle pea, et on tunne, nagu vaataks kiirendatud loodusefilmi. ja päike paistab ikka. ma mõtlesin juba, et oh, lähen välja jooksma, aga tuisuga ei taha eriti. ja nüüd, kus tuisk läbi, on mul vaja teetass tühjaks juua. vaatame, mis ilm siis on, kui ma sellega lõpetan. elu on nii huvitav glasgows!

sörk glasgow külje all… September 18, 2009

Posted by annushka in abbi, elu on ilus, head ja paremat, seiklused shotimaal, urheilu tappaa.
5 comments

küll minu elu on raske. lähen mina heade kavatsustega tervisejooksu tegema, ning mis ma näen kui jooksurajale jõuan? marju, lademes. no ei saa ju mööda kapata kui neid mustab põõsa all ja nad vaatavad mind ahvatlevalt. maiustasin siis oma veerand tundi mammudega, ikka paar jooksusammu edasi ja järgmine põõsas. siis ühel hetkel tegin südame kõvaks ja hakkasin korralikult jooksma.

mammupõõsas

mammud

aga siis nägin ma hobuseid. üks tuli mind päris lähedalt uudistama. no ma pidin ju pilti tegema. tühja see jooksmine.

obene

vahepeal väsisid jalad ikka päris ära, ma olen viimastel päevadel kiirkõndi teinud ja nüüd lihased annavad tunda. siis ma kõndisin hoogsalt. mingi sitahais käis ka üle pea, lehmad ju. lõpuks otsustasin ikka sörkimisele üle minna, oma 20 minutit sai vist ikka joostud.

aga mul on teile küsimus, kallid kodanikud. mispärast on lehmad karjas kõik ühtepidi? kõikide pead on ühte suunda. kas see on mingi loodusseadus, millest ma pole kunagi enne kuulnud? kas seda koolis üldse õpetatakse? mingi loomapsühholoogia värk???

lehmad ühtepidi

lehmad teisipidi