jump to navigation

karlsson tantsib valssi… May 30, 2012

Posted by annushka in literatura, pojkvän, priske koolmeister, tants ja trall.
add a comment

kirjutasin feissbukki, et käisin pojkväniga valsikursusel. kohe hakkas mingi pulmajutt kommentaarides pihta. kustutasin siis kommentaarid ära. kursus oli täiesti süütu tantsutund, lahe ju õppida koos tantsima. helsingi linn orgunnib tasuta tantsutunde iga nädal mitmes erinevas kohas, nii vahva! aga mis kõikse vahvam – pojkvän on hea tantsija!!!! seda ma poleks temast millegipärast enne uskunud… aga noh, kui inimene rütmi tunnetab ja juhtida ei karda, siis polegi ju muud vaja.

töö juures on viimane nädal, jee! seejärel algab tore töötupõlv… kopikaid peab veidi kokku hoidma, aga muidu pole häda. a olen oma suve juba puupüsti täisplaneerinud. sõbranna tahtis kümneks päevaks külla tulla, aga mul pole peale jaanipäeva sellist ajavahemikku, kus ma kümme päeva jutti ise kodus oleksin! nii et ta peab enne jaanipäeva kohale lendama. it’s now or never!

natuke on mul paanika ka, sest jube palju asju oleks vaja orgunnida ja teha ja planeerida. seepärast olen ma viimasel ajal lugenud “karlsson på taket” raamatut…

Advertisements

lõpu alguse pidustused… June 30, 2011

Posted by annushka in careerscotland, pidulikult, seiklused shotimaal, tants ja trall.
add a comment

mul oli pidu. rahvast oli nagu murdu, ja ega vihmagi ei sadanud kui tunnikese võrra. nii et oli grill ja oli tsill. või noh, minu puhul tsillist polnud haisugi, ma vestlesin inimestega ja püüdsin toitlustuse organiseerimist soodustada. ehk käsutasin pooled sõbrad kööki ja delegeerisin ülesandeid. väga hästi õnnestus, arvan ma. sõbranna tõi mulle nigeeriast vahva ürbi, ma panin selle siis kohe ka selga. khuul, eks. sobib mu taevakarva silmadega ülihästi!

kolisin vahepeal sõprade juurde. nemad läksid ameerikamaale paariks nädalaks ja mina laiutan nüüd majas nagu kuninga kass. kusjuures, kasse on siin maja juures hulgi, ma hirmutan neid veepritsiga, kui nad tuppa trügivad.  paistab, et mõjub. aga jah, sõbranna itaaljast oli mul külas mõned päevad, ja siis muidugi see pidu. sõbrants aitas pärast põrandaid pesta… mul on koristaja itaaliast, et te teaksite!

kuna täna oli viimane tööpäev, siis olen ma end hullumoodi shokolaadi täis söönud. seda pakuti ja kingiti nii mis kole. nüüd söön tasakaalu säilitamiseks suitsuvorsti (või noh, salaamit) ja hapukurki. õhtul tudeerime piiblit paari tsikiga ja siis läheme salsat tantsima. arriba!!!

virk laps ja laisk laps… March 14, 2011

Posted by annushka in elus ja terve, näägutusi, pidulikult, seiklused shotimaal, tants ja trall.
1 comment so far

ma olen täna poolasjalik olnud. või tegelikult, mis ma räägin, isegi täitsa asjalik. sain mitu asja tegemiste nimekirjast maha kriipsutada. kahjuks on see nimekiri ikka veel üsna pikk. ja no mis ma teha saan, kui maksuamet telefonile ei vasta, helista, palju tahad. ja ei saanudki nimekirjast maha kriipsutada. mhhh.

nüüd joon veini ja ootan, et kulmuvärv mõjuks. blondiin on hea olla küll, aga kahjuks mina olen nende killast, kellel kulme omast käest võtta pole. iga paari nädala tagant peaks värvima, aga ma olen laisk. kui korra kuus saab, siis on hästi. iluprotseduurid on jube aega- ja energiat nõudvad. eriti see pealehakkamine on raske. kõik need karvaeemaldamised, kreemitamised, värvimised ja muud hooldused, millega ma ideaalis iga päev või vähemalt iga nädal tegelema peaks…  oeh. ja ma tean küll, et asja saab võtta positiivselt kui enda eest hoolitsemist, aga minu jaoks on  see kõik millegipärast rohkem nagu nõudepesemise maiku. noh, et peab, kuigi üldse ei viitsiks. sest no jälle lähevad ju mustaks. pese palju tahad, musti nõusid jagub surmani. ja igasugu karvad kasvavad meil, naistel, vales kohas ka surmani, ning need, mida eemaldada pole vaja, lähevad kiirelt vale värvi.

ma olin eelmisel nädalal mingis õudsas kõhugripis. mulle üldjuhul ei hakka ükski kõhuhaigus külge, aga vot nüüd hakkas. öökisin terve ööpäeva, kõht valutas ja palavik oli ka kõige tipuks. siis toibusin paar päeva, süüa midagi ei saanud, süda paha kogu aeg. mõtlesin, et oh kui lahe, peale sellist paastukuuri on kõht palju väiksem ja hakkangi vähem sööma. no kussa sellega. söön ikka nagu hobune. esimesel päeval, kui enam halb polnud, ajasin toitu näost sisse ikka ebasündsas koguses. kahju. sest kõhnumiskuur oleks kasuks tulnud. ma lähen nimelt laupäeval aberdeenis pittu. meile tuleb limusiin järgi ja puha. ma juba plaanin omale soengut ja ehteid. ikka stiilne pidu saab olema. aga mul on veel paar päeva aega jogurtikuuril olla küll. et laupäeval mu kleit nagu prinkis vorstinahk seljas poleks.

homme lähen vaatan ühe kõhutantsutunni üle. ega mul suuri lootusi pole, aga sõbrannale meeldis eelmisel nädalal, ja värk on tasuta ka, nii et vähemalt nalja saab. ning mulle tuleb väike liigutamine ainult kasuks. eriti kuna ma sel nädalavahetusel peamiselt söömise ja veinijoomisega tegelenud olen. no kõndisin ka natuke, aga ainult väga natuke…

valge päike… November 27, 2010

Posted by annushka in careerscotland, elu on ilus, kohtumised, oma kodu, seiklused shotimaal, tants ja trall.
add a comment

lumi on maas. siin juhtub seda ju ikka üpris harva. aga näe, nüüd juhtus. mina istun oma uues kodus pehmel sohval. pehmemal ja paremal, kui eelmine oli. kuulan telekast raadiot, söön mandariine ja tsillin. ja kirjutan, eks. aknast paistab lumine maa ja metsatukk, inimesed kõnnivad nagu kubujussid, päike paistab. armas!

eile oli piiiiiiiiiiiikkkkkk päev. aga lahe. pärast tööd läksin sõbra sünnipäevale, ta sai seitsmeseks. vahva oli, sai head sööki ja tantsida ja raamatuid lugeda ja kallistada. hästi palju kallistada. pärast sünnipäeva siirdusin puppi, kus töökaaslasega kohtusin. ta fännab ühte bandi, the raggaels, käib kõigil nende esinemistel. noh, selline lahe hobi, ja neil paistab olevat mõnus sõpruskond, bänd ja sõbrad. laulja tegi tutvustamisel mulle kohe põsemusi ja puha. igati muhedad mehed, üks neist mängib viiulit!!!! viiul on mu lemmikinstrument. mitte klassikaline viiul, vaid rahvamuusika oma, fiddle. no ja kui orkester juba häält tegi, siis pidime me töökaaslasega ju tantsima, vahetpidamata terve õhtu. ma tantsisin ennast näost tulipunaseks ja üle kere higiseks. nagu mingis transis oleks olnud, võimas tunne. ühe eriti imelise loo ajal oli mul tunne, et hakkan kohe oksele, et ma ei jõua enam karelda. aga ei hakanud ja jõudsin küll. veremaitse oli täitsa suus, nagu oleks kümme kilti maha jooksnud. ainult palju-palju lõbusam. eilne pidu oli ikka tuhatmiljon korda parem kui mingi ööklubi, kus liiga palju inimesi ja masinlik muusika.

kui pidu kell kaksteist lõppes (noh, tegelikult ainult bänd lõpetas, pubielu käis ikka edasi), siis me suundusime oma autot otsima, et koju sõita. ja oh sa jeerum, milline tuisk väljas oli! lund sadas täie vungiga otse silma, väga raske oli midagi näha. aga auto me igatahes üles leidsime, liikuma saime ka ja mina sain õnnelikult koju. loodan, et mu sõbrad samuti, neil oli veel pikk maa sõita lumisel teel. ega siin ju kellelgi talverehve pole. aga ma vaatasin, et rahvas sõitis väga ettevaatlikult.

täna olen ma täiest südamest logelenud, vaatasin telekast supernannyt ja mingit koerte supernannyt. ikka pisar tuli mitu korda silma. no on ju liigutav, kui inimesed õpivad oma laste ja koertega hakkama saama… ma täna üksi kodus, mis sobib mulle suurepäraselt. korterikaaslane on oma poiss-sõbra vanemate juures homseni. jeeee! kaks nädalat on mul olnud väga huvitav ja kiire elu, ning ma kohe õhinaga ootasin tänast päeva, sest ma ei plaani minna mitte kuhugi peale poe. mul on vaja avastada kohalik supermarket, 24h asda. pakun, et sinna on umbes pooletunnine jalutuskäik. sinna sõidab ka mingi roostes bussilogu, peatus on lausa meie maja ees. sellega saab ehk tagasi, kui kotid on pungil head ja paremat. autot mul ju pole. kusjuures, takso on siin üsna odav, paljud sõidavad poest taksoga koju. vaatame, mis saab, mulle meeldib seigelda. ning kui piisavalt tihti kolida, siis on elu üldse üks pidev seiklus. toidupoodi minekki on väga huvitav…

kevad. on. käes. April 17, 2010

Posted by annushka in annushka imedemaal, asjadest, careerscotland, elus ja terve, lallallaa, meestest, seiklused shotimaal, tants ja trall.
4 comments

ma olen haige. midagi eriti hirmsat polegi, kurk on valus ja nagu oleks väike nohu ka. aga töölt tulin reedel ära juba enne lõunat, sest külmetasin jubedalt ja õudselt palavikuline tunne oli. töökaaslane surus mulle kohe ka kaks paratsetamooli kurgust alla. kui koju jõudsin ja voodisse pugesin, siis oli juba täitsa hea. ainult uni oli. magasin terve pärastlõuna maha. eelneval õhtul olin juba kell seitse magama läinud. ju ma siis väsinud olin. tänaseks oli mul aberdeeni reis plaanitud, piletid ostetud ja puha. aga ma ei  saand minna, sest magada oli vaja.

aberdeenis oleks sõbranna kontsert olnud. ja oleks kokku saanud poisiga, kes on mind peaaegu aasta aega sõnumitega pommitanud. mõtlesin, et mis värk, et saame siis lõpuks kohvitassi taga kokku ja paneme paika, mis toimub. poiss on mingi rändom tüüp, kellega ma eelmisel suvel ööklubis tuttavaks sain ja mingit erilist hingesugulust küll ei tundnud. igati ilus poiss on, väga noor ja traksis. no numbreid vahetasime ja tantsu tegime. ja siis ma kolisin ära. aga ma saan temalt täiesti ootamatuid sõnumeid stiilis “hey hows u, u in aberdeen?” või et “u going out tonight?” ma siis tuletan talle meelde, et ei, ma ikka elan jätkuvalt glasgows ja ei ilmu ükskaks järsku aberdeeni ööellu. sel korral siiski leppisime kokku, et kohtume ja räägime. saatsin eile sõnumi, et kahjuks olen haige ja reis jääb ära. tüüp vastab: “it’s ok but u still up for meeting sometime”. oleks siis vähemalt head paranemistki soovinud. imelik inimene. kus on siin briti viisakus ja head kombed, mh?

meestega on üldse segane lugu. no see ilus poiss on omaette nali, see pole tõsiseltvõetav mitte mingil tasandil. aga siis on mõned head sõbrad. nagu itaaljamees ja tenerife-poiss. meil on väga huvitavad vestlused sügavatel teemadel kell kuus hommikul ja õhtusöögid ka sama huvitavate vestlustega. vahva on meessoost sõpru omada. mul pole seda teab mis tihti elus ette tulnud. nii et täitsa tänulik olen. abielus sitsiillane töö juures hakkab ka oma võlu kaotama mu silmis. mis on ainult kiiduväärne nähtus. sest no kaua võib. tegelikult on mul tast kahju. tema naisest ka. täitsa huvitav eksperiment on, kui mõni inimene su silmis hoopis teistsuguseks muutub… ja no siis on ka must mees londonist. ta helistab mulle pühapäeviti. tore mees on, aga no ei ole minu inimene. mis teha.

itaalia on millegipärast päevakorral. mitte, et ma sinna hirmsasti minna tahaksin. kuigi inglike läheb oma sünnipäevaks rooma. kutsus mind ka kaasa, aga mul pole nii palju aega ega raha. ega motivatsiooni, et mingisse roomasse minna. ma tahaks hoopis liibanoni. inglike tahab ka. nii et meil on järgmise aasta puhkus planeeritud. ei mingit soomet ega eestit minu jaoks, sõbrad-sugulased võiksid nüüd ise mulle külla tulla. mina investeerin hoopis liibanoni-reisi. aga jah, ma olen täna itaalia muusikat kuulanud ja katu blogi läbi töötanud, algusest peale. fabrizio de andrè on terve päeva taustaks laulnud. siis avastasin enda jaoks gotan projecti. ma olen üht nende lugu enne kuulnud küll, aga polnud aimugi, kes ja mis. no nüüd on aimu. tango on minu jaoks veel avastamata maailm. kui jumal juhatab, siis ühel päeval tahaks ka sellest osa saada. praegu võin ainult ette kujutada, kui kaif on tangot tantsida. tegelikult igast tanstust saab kaifi. jumal on kuidagi eriti lahedalt organiseerinud, et tantsimine inimesele nii palju mõnu teeb. neljapäeval oli plaanis salsat tantsida. aga ma magasin hoopis. teeks kolmapäeval uuesti proovi. artas on kolmapäeviti pidu, algab alles kell 9 õhtul, aga no ma olen nüüd nii palju maganud, et ehk kannatan ära ühe öö vähese unega.

seda, et kohvrit pole ikka veel kätte saanud. ju siis ei saagi. guudbai asjad. kurb on, aga mis teha.

kevad on. igas võimalikus mõttes. hea on elada ja olla. lilled õitsevad, päike paistab, inimesed on toredad. ma olen õiges kohas ja õiges ajas, õigete inimestega koos.

oi, head uut aastat ikka ka! January 16, 2010

Posted by annushka in annushka imedemaal, issand jumal, meestest, pidulikult, seiklused shotimaal, tants ja trall.
add a comment

ma just vaatasin, et ma pole midagi oma uusaastaööst kirjutanud. mis värk!? uus aasta tuli mulle edinburgis, just nagu eelmisel aastalgi. viski ja auld lang syne‘iga. ceilidh-tantsu tegime enne ja pärast, naha sai ikka korralikult higiseks. ainult et vist esimest korda elus ma ei näinud mitte ühtegi raketti!!! sest me olime kesklinnas ja majad olid liiga kõrged, et taevast eriti näha. nii et ilutulestikuta uusaasta oli. imelik.

esimesel jaanuaril ärkasin ma juba varakult, et mägedesse sõita. oi, mis pildid seal avanesid. lumivalged mäed ümberringi, hirvedigal pool, imeline taevas…

shotimaa oli väga ja väga lumine, kuid meil õnnestus leida kõige jäisem ja vähelumisem koht kelgutamiseks…

pap of glencoe, ehk glencoe nibu. ei tea, miks küll selle mäe nimi rinnanibu on… imeline maailm see shotimaa.

ilus päev oli. aga küll ma olin väsinud, kui lõpuks koju saime.

***

üks tähtis asi, mis on tänavuseks kõvasti muutunud, on see, et ma saan meestega palju paremini läbi. eks ma olen ikka aastaid selle asja eest palvetanud ka. mu ootused ja eeldused meeste suhtes on kõvasti normaliseerunud, ja mul on palju lahedam elu. tänu kuulub jumalale, loomulikult.

kuigi eks ma ikka veel “armu” paremale ja vasakule, kuid ehk see muutub ajapikku ja ma rahunen maha. nende kolme kuu jooksul, mis ma olen tööl olnud, olen ma juba kolmest kolleegist olnud sisse võetud! oehjah. tööjuures on lihtsalt nii palju lahedaid ja ilusaid mehi. aga eks ma mingil hetkel harju sellega… ja ma saan ise suurepäraselt aru, et see on lihtsalt mingi keemia. ning kui nende inimestega paremini tuttavaks saada, on lihtsalt tavaline sõprus. mis on väga lahe!

rjaboshapka ruulib! December 3, 2009

Posted by annushka in hähhähää, tants ja trall, vaata ja imesta.
add a comment

Belly Dance Stars Parody Алексей Рябошапка

ohhohhooo, mis ma leidsin facebookist! tantsututtav pani lingi üles, milline aare!!!! parodeerida tantsijaid nii hästi ja stiilselt, oi mul pole sõnu. kui see mees oleks veel naine, noh, et oleks juuksed ja mõned ümarused, siis teda vaataks söömata. eriti kui ta teeb “õiget” tantsu, ehk tanstib iseendana.

ma olen fänn! davai, zazhigai, aleksei!!!

uus algus (jälle…) October 6, 2009

Posted by annushka in elu on ilus, issand jumal, kohtumised, oma kodu, seiklused shotimaal, tants ja trall.
add a comment

täna siis kolin. kolmelapselisse perre. jeejee! päris au pairiks ei kavatse siiski hakata, rohkem tädiks ja sõbrannaks. nii et istun viimast korda kassiliiva haisu sees kohvi joomas. oo, ma olen rõõmus! pakkima pole veel hakanud, mul on õhtul kella seitsmeni aega. siis tullakse mulle ja mu seitsmele asjale järele.

eile oli tööintervjuu, mis kestis kaks tundi! nad lasid mul kirjandit kirjutada ja aja peale trükkida ja tahtsid teada, kas ma teen vahet internet exploreril ja windows xp-l, et need on kaks täiesti erinevat asja. no seda ma teadsin, aga mõnedele küsimustele vastasin küll täitsa huupi. nii et arvutiekspert ma mitte mingil juhul pole. täna või hiljemalt homme peaks teada saama, kas võtavad tööle.

eile lugesime ühe uue tütarlapsega piiblit, et kas piibel on jumala sõna või lihtsalt juturaamat. nii lahe oli vestelda temaga, tal nupp nokib! loeme neljapäeval uuesti. homme aga läheme selle sama tütarlapsega kohalikku kõhutantsu proovima, et kas kõlbab. ma nii tahaks, et kõlbaks. sest ilmselt see tantsuõps on üks väheseid glasgows. kui tema on nigel, siis ongi kööga.

aga üleüldiselt seisan hetkel teeristil. et kuhupoole jumal juhatab… põnev!

скоро будет нарва… June 19, 2009

Posted by annushka in abbi, seiklused shotimaal, tants ja trall.
add a comment

vihma sajab kak s vedra, skoro budet narva. tuleb tõesti mühinal ja oavarrest. lähen täna nüüdistantsu vaatama. esmaspäeval oli imeliselt hea tund, mees, kes täna esineb, õpetas meid sel nädalal, errol white. väääääääga lahe, ütlen ma. ja homme hängin ma nelja-aastastega. loodan, et sajab veidi vähem…

laupäevane loba… May 30, 2009

Posted by annushka in asjadest, priske koolmeister, seiklused shotimaal, tants ja trall.
2 comments

homseks lubati 27 kraadi sooja. ajee! ma olen oma näolapiksese siin juba kaks korda päikse käes ära kõrvetanud, nüüd tuleks vist kaitsekreemi peale mõelda… mul on kiire nädalavahetus, jään täna piknikust ilma, sest tuleb invernessi sõita. meil seal kell seitse esinemine kõhutantsufestivalil. kusjuures heategevuslik esinemine. head tuleb ikka teha. aga leppisin sõbrannaga kokku, et kui ma homme invernessist naasen, siis võiks jälle piknikule minna. koos minuga. loodame, et  siis homme hoopis rahet ei saja. homme õhtul lähen oma töökaaslase kogudusse noortegruppi külaliseks. räägin soomest ja eestist ja oma elust ja usust. nii et nädalavahetus saab olema vägagi heategevuslik ja ühiskondlikult kasulik.

enam vaid neli nädalat aberdeenis. küll aeg lendab. vaja hakata otsi kokku võtma. eile töö juures juba plaanisime mu lahkumispidu. see saab olema türgi restoranis. mmm… türgi toit on jube hea. tööst veel. mulle tundub, et ma ei saa hetkel veel lõpuni aru, kuidas mul on vedanud, et olen saanud terve õppeaasta erinevaid õpetajaid jälgida ja nendelt õppida. see on ikka midagi erakordset. olen püüdnud ka päevikut pidada, et asjad meelest ei ununeks. jube lahe ikka, et ma olen nii uskumatult kasuliku kogemuse saanud siit. loodan nüüd, et saan ka peatselt töökoha, kus oma kogemusi ka rakendada.

järgmisel nädalavahetusel on plaanis jälle üks heategevuslik üritus, läbida jalgsi 20 miili ja enne seda sõpradelt raha välja pressida, et nad mind sponseeriksid. siin on nii kombeks. leidsin endale kõndimise papud, kusjuures. pean neid paar päeva kodus kandma, et äkki viin poodi tagasi. aga ega tegelikult muud moodi teada ei saa, kas sobivad, kui et tõesti minna pikale jalutuskäigule. pärast mida papusid ju enam poodi tagasi viia ei saa. nii et vahet pole…

aga ma hakkan nüüd pakkima. mulle tullakse pooleteist tunni pärast järgi, vaja veel poes käia. päike paistab!!!!!