jump to navigation

jõuluvigin… December 25, 2008

Posted by annushka in elus ja terve, näägutusi.
2 comments

ilusaid mööduvaid jõule, everybody! ja siis viginat ka. ma olen nii hhhhhaige… reisisin nädalaga pool euroopat läbi ja kui lõpuks emakottu jõudsin, hakkasin kohe surema. kui ma homseks surnud pole siis kirjutan veidi rohkem ja panen mõned pildid ka.

välk ja pauk… December 12, 2008

Posted by annushka in näägutusi.
1 comment so far

kuulan stingi muusikat ja mulle jõudis ühtäkki välgusähvatusena kohale, kui tänamatu inimene ma olen. lugesin oma eelmist postitust, milline virin ja vingumine. ongi vist nii, et kui inimesel on kõik liiga hästi, siis ta langeb lihtsalt masendusse. sest pole midagi, mille pärast võidelda. või on nii, et kui elus pole seda suurt ja romantilist armastust, siis on kõik muu tuim, nagu soolata kuninglik menüü? kas lahendus ongi nii lihtne/raske? et kõik vanatüdrukud ja -poisid peavadki depressioonis olema ning abielus 3 lapse emad jällegi üliõnnelikud ja sada protsenti elus iga päev? ja üldse, misasi on armastus…? praktiliselt, ma mõtlen.

mul on perspektiiv kadunud.

leiba ja tsirkust… December 12, 2008

Posted by annushka in annushka imedemaal, head ja paremat, meestest, vaata ja imesta.
add a comment

hmh, wordpressi lavatagune on hoopis teist nägu. ei tea, kas siis nüüd on kuidagi parem või. eks seda ole näha.

vaatasin just head filmi, educating rita, peaosas julie walters ja michael caine. algul mõtlesin, et ah, on järjekordne klisheesid täistopitud armulugu, kus varbaotsteni tänulik noor naine endast 30 aastat vanema õpetaja sülle langeb. aga ei, palju parem oli. mul on nüüd kohe siuke imelik tunne, nagu elu oleks täis võimalusi ja suvalisel hetkel võib juhtuda midagi imetoredat, mis muudab mu maailma. see ongi vist noorus, kui usud sellistesse asjadesse. vanadus on ilmselt see, kui arvata, et midagi vapustavat enam ei toimu, same shit, different day. ma olen vahel vana, vahel noor. ning mitte ainult filmid ei tee mind nooreks, paljud muud asjad teevad ka.

eile käisin teatris ja puha, näidati briti pantomiimi (millel pole tegelikult pantomiimiga mingit pistmist, eksole)  peter pan. naerda sai kõvasti, publik – mis koosnes peamiselt 6-10aastastest kooliõpilastest – karjus ja möllas näitlejate õhutusel mitu tundi. vahepeal tulistati meid veepüstolist ja õhku visati ka säravaid paberitükke. vaheajal ostsime jäätist. see oli uus teatrikogemus minu jaoks igal moel.

söötsin eile oma india korterikaaslasi põhjamaise toiduga – ahjulõhe ja kartulipudru. ning tegin piparkooke!!! tulid välja natuke imelikud, sest kasutasin täisterajahu ning seal on mingid kliid sees. said kliipiparkoogid. viisin töö juurde ka ning sundisin viisakalt kõiki maitsma. kõik tegid viisakalt nägu, et neile maitses.

homme lendan saksamaale. glasgow kaudu. tagasiteel peatun ühe öö glasgows ja tsekin linna. ma pole sinna veel kahe kuu jooksul jõudnudki, vuran muudkui edinburghi vahet. mulle on saksamaa alati meeldinud. olen seal ainult lahedates kohtades olnud, sellepärast. berliin on näiteks boheemlik ja noor. vähemalt minu meelest.

ma kardan, et olen mingil haigel moel armunud artistesse. kui totter. desperaatne vanatüdruk ilmselgelt. nojah, täiskuu ju. veri keeb jälle. milline jaburus. aga noh, kõik, mis ei tapa, traumeerib.

а мне летать охота… December 8, 2008

Posted by annushka in lapse põlv, vaata ja imesta.
add a comment

Я водяной…

песня Водяного из Летучего корабля

ohh, ma olen alati mehikesele kaasa tundud. tahab ju lennata, aga kõht on ilmselt liiga suur…

snowday, snowday…! December 3, 2008

Posted by annushka in kohtumised, priske koolmeister, seiklused shotimaal.
2 comments

meil sadas eile paar sentimeetrit lund maha. lähen mina hommikul rõõmsalt tööle, nägu naerul, et oh kui ilus ilm, päike paistab ja maa on valge. istun bussi peale, maksan oma £2,60 päevapileti eest (bussiga sõitmine on aberdeenis rämedalt kallis, palju kallim kui edinburghis) ja saabun töö juurde. uksed lukus. mis värk. helistan ja kolistan ukse taga, kuni üks onu ilmub välja ja teatab, et kool lume tõttu suletud. mäh??? mis lume? selle siin vä? see sulab ju kohekohe ära, mis te naljatate. aga ei, buss ei saanud lapsukesi hommikul kooli tuua, kuna maa lumine. jäigi kool ära. mul on tunne, et eestis ei jää isegi siis kool ära, kui lumi puusadeni on.

kuva0142

kuva013

ega ma kaua ei kurvastanud, läksin koju, tegin ühe mõnusa lõunauinaku ja põrutasin kunstimuuseumisse, seal uus portreede näitus üleval. vahva oli, esimese auhinna saanud töö oli seda tõesti väärt. teise auhinna ma oleks hoopis teisele tööle andnud, kolmas oli küll hea. minu meelest hoopis see pilt oleks võinud auhinna saada, hästi huvitavalt maalitud.

mul on kohalikus muueumis isiklik giid, niall, kes minuga alati lobiseda tahab, kätt suudleb ja on muidu mõnus. ja no kena on ta ka, täitsa minu maitse… meil jutt jookseb, eile rääkisime näiteks picassost, minule ta üldse ei meeldi aga niall on temast kunagi midagi kirjutanud ning esitas häid argumente. ma peaks võibolla tõesti püüdma sügavuti uurida selle mehe loomingut. sest kõik on vaimustuses ja minu meelest on picasso tööd lihtsalt jubedad. me rääkisime portreenäitusest ka, et miks keegi ei naerata, miks on õnnelikkust nii raske maalida, miks näitusel oli ainult ühe paksu inimese portree, tänapäeval on ju nii paljud inimesed paksud. nialliga rääkides jääb aega alati väheks, nad panevad oma muuseumi juba kell viis kinni, no mis sa seal jõuad vaadata või vestelda, eks.

olen lõpuks ometi leidnud mõnusa pubi/kohviku, kus hängida. neil seal tasuta wifi ka olemas. ma ikka otsisin jupp aega sellist kohta. nimeks on siberia vodka bar. seal on kohvi, süüa, mõnusad nahksohvad, noori ja trendikaid inimesi ja tõepoolest see wifi. ja no viina antakse ka kui vaja. mul pole üldjuhul vaja.