jump to navigation

nonoh, november… December 1, 2013

Posted by annushka in abi elu, asjadest, oma kodu, pidulikult, titendus.
5 comments

…lõppes just. täna on esimene advent. sel aastal on olnud üks toredamaid esimesi advente. küsisin eile mehe käest, et mis advenditraditsioonid tema jaoks olulised on. ta ütles siis, et no jõulukalender oleks tore, ja küünlad. käisin siis eile linnareisil ka indiska poest läbi, et äkki müüvad kenasid küünlajalgu. ega müüsid küll. natuke viltune on teine, aga ega see vist midagi tee.

981000_10152379078211679_1933625134_o

 

jõulukalendri unustasin muidugi osta. aga mees oli õhtul töölt tulles siiski väga rõõmus. hommikul süütasime esimese küünla hommikusöögi ajal, nii tore oli. pärast jumalateenistust läks mees tööle ja mina emme ja mõnede sõpradega mäkdoonaldsisse, sest lapsed tahtsid burksi ning seda oli neile esimese advendi puhul lubatud. burksikohad on ikka rämedad, rahvast tohutult palju, kõik on kuidagi kole ja kõle ja minu bigmacil polnud miskit maitsetki. aga üle ma selle elasin, ning koduteel tundsin end surmväsinuna. jõime siis meil kodus emmega kakaod ning ma ütlesin, et meil on diivan nii nõmedas kohas, aknast puhub kaela kangeks. emme ütles siis, et no paneme diivani teise kohta.

kus me siis mööbeldasime! tõstsime kõik asjad ümber, ning pesime põrandad ka veel ära, paigutasime nipsasjakesi parematele kohtadale ja viskasime osa asju hoopis minema. küll meil on nüüd ilus ja õdus kodu. ning mis peaasi, diivanil istudes pole enam külm! nüüd ma siis ootan meest koju, et näha, mis nägu ta teeb. et siis selline väike advendiüllatus mul talle…

ning jõulukalendri sain ma ka! emme sõbranna oli talle tikutoosidest meisterdanud väga toreda kalendri, igas toosis üks piiblivärss. emme aga eriti ei pea sellistest kalendritest, ning andis selle hoopis meile. nii et meil on nüüd jõulukalender, väga originaalne ja sõbra tehtud. mis sa hing veel tahad.

rasedus kulgeb ka igati plaanipärastelt, kümnes nädal sai täna läbi. homme on 10+1, paari nädala sees peaks tulevast kodanikku ka ekraanilt nägema. igasuguse iivelduse vastu on mul õnneks superrelv – rukkileib! see mõikab alati, mul kotis igaks juhuks väike tükk kaasas. ja magada võiks muidugi oma 12 tundi päevas, aga kahjuks ei lasta. peab tööl käima ja sõpradega kohtuma ja õppima ning muud sellist. aga küll me kuidagi hakkama saame…

 

Advertisements

suvi, suvi, suvi…!!! June 27, 2013

Posted by annushka in abi elu, elu on ilus, issand jumal, oma kodu, pidulikult.
add a comment

1049232_10151973844736679_1836760312_o

 

suvepuhkus on küll üks mõnus asi! ainuke probleem on see, et ma olen enda jaoks suure hunniku plaane valmis mõelnud, kuid ei viitsi neid hetkel teostada ning põen selle pärast. kui põdemine välja jätta, siis on kõik väga ilus ja tore. juunikuu on peagi möödas, küll ikka aeg lendab. eks see ole vanadusest, mida vanemaks saad, seda kiiremini aeg läheb ju.

veetsime mehega jaanipäeva nädalavahetuse eestis. isegi mu kodukülast jõudsime korraks läbi käia, seal metsmaasikaid korjata ning kohalikus pubis 3.50 euro eest tugevalt lõunatada. mees ohkas, et oi, küll maal on odav. nojah, aga ega siin pole ju eriti tööd ka, nii et kui hinnad oleksid kallimad, siis keegi ju ei ostaks midagi. käisime mu vana kodumaja vaatamas, ning uus omanik sattus just siis kohal olema ja kutsus meid sisse vaatama, kuidas nad seal remonti on teinud. väga vahva oli näha, kuidas kõik on ümber tehtud. ja seal, kus olid vanaema kartulivaod, laiub praegu suur muruplats. nii on ju kergem, muidugi. marjapõõsad ja õunapuud on siiski alles.

mind huvitas väga, et kas mul on veel sama jaanipäevatunne, mis alati ennegi, selline ootusärevust täis aga natuke kurb ja melanhoolne ka. umbes selline, et hea orkester mängib, aga kas keegi ikka võtab mind tantsima? mul on eluaeg uusaastaööl ja jaanipäeval selline tunne olnud, siis olen ka ilust ja igatsusest mõne pisaragi poetanud. kahjuks või õnneks pean ma nentima, et seda tunnet mul enam pole. polnud ei uusaastaööl ega ka eelmisel nädalavahetusel. mind on nüüd tantsima võetud, ning pole mingit põhjust igatseda midagi. mees palus muidugi vabandust, et mu jaanipäevatunde ära rikkus! seda see siis tähendabki, kui inimene asetub, leiab oma koha ja oma inimese. võib vabalt oma ümbrusele keskenduda, pole vaja otsida midagi kuskilt mujalt. nii armas on oma mehega “õitseda”, kallistada ja musitada ja olla mulli sees. sest just praegu ongi selle aeg. 24. juunil sai meil seitsmes abielukuu täis, ja me oleme niiiii hirrrrrmus armunud. igal hommikul, kui ma silmad lahti teen ja mehe unist nägu näen, olen ütlemata tänulik.

tänulikkus on suur teema. ma olen tänulik jumalale kõige eest mu elus, sest tean, et kõik tuleb tema käest. aga nagu iiob ütles, tulevad vahel ka mitte nii toredad asjad jumala käest. olengi mõtisklenud selle üle, et jumal on absoluutselt hea olenemata maailma asjade seisust või sellest, kas mul läheb hästi või halvasti. seda mõtet on hea mõelda…

kolmas kuu… February 6, 2013

Posted by annushka in abi elu, oma kodu, pidulikult, priske koolmeister.
add a comment

tuli jälle bloogimise tuju, kuna peaks õpilaste töid parandama. poole tunni pärast on õpetajate koosolek, iseenesest jõuaks ju mitu tööd läbi vaadata selle ajaga… ma vihkan hindamist, see on kõige nõmedam osa mu tööst. ma tahaks lihtsalt julgustada ja anda näpunäiteid, et vot seda paranda, vaata see veel üle, seda tegid väga hästi jne, mitte panna lihtsalt mingit numbrit töö lõppu. eriti kui on vaja hinnata esseid ja ettekandeid. aga noh, eks ma harjuta ja kunagi ka harju sellega, et kõike on vaja mõõta numbriliselt, pidevalt peab punkte lugema. ja kommentaare võib ju ikka kirjutada.

me juba kolmandat kuud abielus, ja igavesti tore on. pidasime mõlema sünnipäeva eelmisel nädalal, meil ju ainult neli päeva vahet (…no neli aastat ka, aga see pole tähtis). eriti suurelt ei pidutsenud, kiire oli. kuigi mu kallis mees sai 30aastaseks, niiet juubel ikkagi. aga meil vist jääb suur pidu pidamata, kumbki ei viitsi orgunnida. ja meil on omavahel nii lahe, et kui vähegi vaba aega, siis tahaks ju ainult kahekesi olla, mitte sõpradele pidu ja tralli korraldada. eks see aeg tuleb ka kunagi, aga nüüd on meil kolmas honeymoon käsil. mees ütles kunagi nii armsasti, et aga mesinädalad on ju ainult üks kord aastas… jaa, nii ongi, igal aastal uuesti!

kodu hakkab ka juba ilmet võtma. kui ma aega ja inspiratsiooni saan, siis panen mõned pildid ka üles, hiljem hea meenutada, et kuidas enne oli. oleme mõlemad täheldanud, et kodus pole mitte kõige tähtsam see, et kõik saab kiiresti tehtud ja korda, vaid see, et me saame koos olla ja elu nautida. nii et meie (minu!) unelmate kodu pole veel päris silmapiiril, päris mitu asja peab veel ära tegema. kuid meil on tore koos olla, ka veidi poolikus kodus. kõige tähtsam oligi, et pärast kuu aega abielu saime lõpuks ka päris voodi, ei pidanud enam põrandal magama. kõik muu on kukimuki.

 

runebergi päeva pidasime ka. mees luges runebergi luuletusi kõva häälega, ja mina ostsin runebergi kooke. nad on veidi kummalise maitsega, kuid kord aastas söömiseks igati sobilikud. mehele eriti ei meeldinud. aga noh, traditsioonide ülalhoidmiseks oleme nõus tooma ohvreid.

vorstid pannil särisevad ju… December 26, 2012

Posted by annushka in abi elu, annushka imedemaal, head ja paremat, oma kodu, pidulikult.
add a comment

tegelikult ei särise. aga rosoljet (eesti moodi, mitte soome moodi) tegin ma küll, ja sinki ostsime ikka nii, et oleks. ja porgandi- ja kaalikavormi ostsime ka. ma pole veel nii proff, et ise teeks. ning mis kõige vahvam, tegin elus esimest korda ahjus riisiputru, panin unbes 50 kraadisesse ahju terveks ööks. täitsa hea sai. kahjuks meil polnud rammusat piima, minu meelest sai veits lahja puder.  aga mehele meeldis ikka. kuigi mees on üleüldse üks tänuväärne sööja, talle meeldivad kõik toidud peale pihlakamarjade ja soolaheeringa.

P

ma olen kogu jõulupühade aja kodus lebotanud, no jõuluööl kõndisime paar kilomeetrit kirikusse ja tagasi, sai värsket õhku hingata. aga muidu olen ikka täiega puhkusel, eile hängisin terve päeva pidzhaamas. mees peab kahjuks vahepeal tööl käima. ta on haiglas tööl, seal tuleb ka pühade aeg inimeste eest hoolitseda. õnneks neile vähemalt anti kingitusi ja süüa, mees tuli uute villaste sokkidega koju.

nii et meie esimesed jõulud abielus. väga tore on olnud!!! oleme rääkinud palju ootustest ja traditsioonidest, ning püüdnud leida / luua omi. väga hea, et me ei saanud sõita sugulastele külla, et oleme lihtsalt kahekesi. minu jaoks on see aeg olnud väga armas ja eriline. aga nüüd hakkab jõulurahu juba vaikselt lõppema ja seiklused ootavad ees. näiteks täna läheme sõprade juurde lastehoidjaks, et nad saaksid uut hobbitite filmi vaatama minna, meid hobbitid ei huvita. reedel on plaanis shopata kuna aled hakkavad ju. meil on näiteks abieluvoodit vaja… siiani oleme madratsil maganud.

meil on kuu aja jooksul üldse üks mingi huvitav voodisaaga olnud. hotellis, kus me pulmaööd veetsime, oli kaks voodit, mis me siis küll kokku lükkasime, kuid mis kogu aeg laiali nihkusid, nii et pidevalt jäi kellegi jalg prakku kinni. kui siis türki sõtsime, oli esimesel ööl hotellitoas ka kaks voodit, kuid mis asja veel huvitavamaks tegi, oli see, et nende vahel oli seina külge kinnitatud öökapike. mees pidi siis mööbeldama, et meile mingi pesa ehitada, kuna hotell ei nõustunud tuba kohe vahetama. hiljem saime siiski täitsa korraliku kaheinimesevoodi lausa kaheinimesetekiga. see oli luksus.

H

pärast mööbeldamist ponud toas enam eriti kulgemisruumi, aga tühja meil sest. peaasi, et saime koos magada. aga muidu oli hotell superpuper, ikkagi viie tärniga.

H

…jah! December 17, 2012

Posted by annushka in abi elu, hõissa pulmad.
4 comments

121124-AD-0296

altari ees olime kolm nädalat  tagasi. nüüd on juba türgis käidud ja ühte kolitud ja täna isegi esimene argipäev üle elatud. no nii tobe on ju oma aega tööl veeta, kui võiks hoopis oma kullakalli verivärske abielumehega olla…

pulmad olid toredad. rahvast oli mõnusalt, programmi isegi veidi liiga palju, me ei jõudnud mehega eriti süüagi. kirikus oli hästi armas, ning kui me mehega lõpuks üksteist esimest korda elus suudlesime, siis hakkas rahvas plaksutama ja vilistama. äge! ainuke, mis mulle algul muret valmistas, oli see, et ma üldse ei närveerinud. arvasin, et olen ilmselt ebanormaalne. aga abiellutud ma sain ka ilma närveerimata!

121124-AD-0716

p.s. paistab et alguses polnud pilte näha, loodan, et nüüd on.

näputööline… November 11, 2012

Posted by annushka in asjadest, hõissa pulmad, oma kodu, pojkvän, priske koolmeister.
3 comments

täpselt nagu ma olen pool elu jooksmist põlanud, on mul olnud probleeme käsitööga, eriti õmblemisega. kududa pole ma ka kunagi osanud. mis siis järgi jääb – heegeldamine! esmakordselt avastasin ma heegeldamise enda jaoks täiskasvanuna viis aastat tagasi, kui endale lillekesi ja bolero meisterdasin. bolero läks kahjuks koos kohvriga kaduma british airways’i reisil, nii et palju rõõmu mul tast polnud. aga nüüd õpetas sõbranna mu heegeldama ruudukesi, mis omavahel võib kokku heegeldada ja näiteks nunnu lapiteki talveõhtute soojendajaks saada. suvel ma siis kasutasin oma aega pikematel auto-, bussi- ja rongireisidel heegeldamiseks. teleka ees saab ka hästi heegeldatud, kuigi saatest läheb siis pool mööda, sest ma ikka nii ei oska, et oma töö peale ei vaata. ma mõtlesin, et mu tekk on üsna peagi valmis, kuid pojkvän kommenteeris, et me peame ju mõlemad sinna alla mahtuma. nii et mõned ruudud tuleb vist ikka juurde teha…

eile oli meil koolis töölaupäev, kuna soome iseseisvuspäeva järgne reede on vaba. otsustasime siis midagi lahedat teha ja pidasime kultuuri- ja käsitööpäeva. jagasime kogu kooli õpilased  gruppidesse, kus tegeldi õpetajate juhendusel jõulukaartide meisterdamisega, graffiti, bändimuusika, teatri, küpsetamise, heegeldamise ja tantsimisega. meie grupp tegi selliseid vahvaid käevõrusid makramee stiilis. selle pruunide pärlitega andsin ma täna pojkvänile. vaatame, kas ta hakkab kandma, teda häirivad muidu igasugused üleliigsed asjad keha küljes, ta ei kanna isegi kella sellepärast. tegelikult ega ma iseenesest ei andnudki seda võru talle, see kukkus mul kogemata maha ja pojkvän leidis üles ja pani ise endale kätte. nii et võibolla algab nüüd uus ajajärk, kus mees riputab end sõrmuseid ja võrusid ja muid asju lausa täis…

pulmad on kahe nädala pärast. iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiik!!!!!!!!!!!

eile harjutasime pulmavalssi minu toas. vahva oli! mul oli seljas see rõngasseelik, mis pulmakleidi alla tuleb, et me harjuks sellega tantsima. väga hästi läks, ma ütleksin. pojkvän harjutas siis mõlemale poole keerutamist, et pea ringi käima ei hakkaks.

enne tantsimist istusime koos diivanil ja vahtisime üksteisele otsa. nii tore hetk oli. natuke kummaline ka. ma vaatasin oma tulevasele mehele silma ja mõtlesin, et kahe nädala pärast võin ma sind suudelda nii palju kui vaid tahan. praegu me oleme sellises huvitavas ootusfaasis, kus me armastame üksteist ja kavatseme terve elu koos olla, kuid me pole veel päriselt, täielikult koos. meie füüsiline armastus on alles täiesti alguses. esimene suudlus alles siis, kui oleme juba abielumees ja -naine. ühekssaamise protsess on tore ja huvitav, kiire pole kuskile ja on turvaline olla. ootan väga meie uut algust, rohkem kui jõule!!!

pesapunumine… October 28, 2012

Posted by annushka in asjadest, hõissa pulmad, oma kodu, pojkvän.
add a comment

mõtted hakkavad juba vaikselt uue kodu ümber keerlema. plaanin pojkväni köögilaua valgeks värvida näiteks. olen ka terve suve tegelnud lapiteki heegeldamisega, nüüd hakkab asi vaikselt ilmet võtma. kuigi ühe teki jaoks on ikka vaja hirmus palju heegeldada… autoreisidel on mõnus käsitööd teha, aga muidu tavaelus pole mul eriti aega nikerdada. nii et ma pole kindel, kas se tekk pulmadeks valmib, mu veimevakk on niisiis poolik…

käisime fotograafi juures plaane pidamas. loodame ja palvetame, et pulmapäeval ei saja, siis saame teha õues kõikidest külalistest grupipildi. leidsin endale allahindlusest kena valge mantli pulmakleidi peale, nii tore, et ei pea mingeid kasukaid rentima. ja surnuks ka ei külmu.

boss küsis tööl, et kuidas ma jõuan pulmi planeerida ja veel tööl mingite ekstra projektidega tegelda. et kas mul stressi pole. no pole, ausõna. mul on lihtsalt nii hea mees, kes ohjad enda käes hoiab, me tegeleme korraga ainult ühe asjaga, mõtleme kogu aeg, mis on nüüd järgmine tähtis samm, ja tundub, et tõesti pole vaja stressata. ma olen nii õnnelik, et see pulm pole minu õlul!!!

seda meest tasus kümme aastat oodata. ausalt.

41 päeva… October 14, 2012

Posted by annushka in hõissa pulmad, head ja paremat, pojkvän.
add a comment

41 päeva pulmadeni!!! veidi üle kuu aja. johhaidii. kes oleks kasvõi aasta tagasi uskunud! eile sai meil 9 kuud koosolemis täis, küll me imestasime, et tõesti, eelmise aasta oktoobris poleks me asjade praegust seisu tõesti osanud ette kujutada.

mis meil siis nüüd tehtud või tegemata on. bestmän ja pruutneitsid on olemas, söök ka, joogi suhtes peame veel veidi sebima. õhtujuhid on, kirik ja kleidid-ülikonnad on ka, fotograaf on, mulle on isegi soenguaeg kinni pandud. külaliste nimekiri on peaaegu valmis, mõned nimed veel vaja üle kontrollida. loodame, et sõbrad teevad mussi, pilti ja nalja ka pulmas, et selle pärast me ei pea ennast väga pingutama. ja ongi vist kõik. aa, pulmaöö hotell on ka reserveeritud, läheme porvoosse armsasse hotelli kaheks ööks. sest kohe peale pulmi meil pole veel ühist kodu, kolimine on alles järgmisel nädalavahetusel. eks me saame kuidagi hakkama! pulmareis on meil broneeritud türki detsembris, vaatame, kuidas seal see poliitiline olukord areneb ka… loodan, et ikka saame reisil rahulikult ära käidud, nii et meie lennuk põlema ei lähe!

ma olen viimasel ajal küpsetama hakanud. ega ma eriti hästi ei oska, aga noh nii, ajaviiteks ja enda uhkuseks, et näe, mina suudan ka midagi. täitsa vahva. täna tegin muffineid, ei saanudki hirmus nigelad. eilne õunapirukas kõrbes küll põhjast veidi ära…

pühapäevaõhtune vahepala… September 23, 2012

Posted by annushka in elus ja terve, hõissa pulmad, priske koolmeister.
add a comment

just praegu peaks ma ühte tööasja kirjutama, sestap blogin parem. kuigi tegelikult peaks juba magama minema, öö on ju. nädalavahetused on liiga lühikesed, ütlen ma teile! eriti kui veel haige ka olla, siis ei jõua ju tuhkagi teha, ei ajaliselt ega ka füüsiliselt. pärast kahte haiguslehepäeva hingeldasin mis hirmus, kui trepist üles jõudsin. nädala sees paar päeva haige olla on vahva, sest reedel tööle minnes on tunne, et on esmaspäev. ma ei saanud hommikul üldse aru, miks nad reedest metro-lehte jagavad esmaspäeval…

pulmadest niipalju, et hästi läheb, aga las minna. arrrrrmastus on suur ja küll need muud asjad ennast ka paika panevad kuidagimoodi. mees on mul lahe, kleit on täitsa okk ja külaliste toitmiseks peame nagunii pangalaenu võtma. mis siis ikka. naljakas on see, et väga üllatavad inimesed kommenteerivad, et kas neid ei kutsutagi pulma. ma kohe ei oska reageeridagi… et kui me pole siiani kutsunud, et siis ilmselt ikka ei kutsu jah. ei mahu ju iga tuttav ühte ruumi. aga noh, eks nad ikka hea pärast, eks. ja mina ei pea kõike nii tõsiselt ka võtma. üks pulmakutse pole veel maailmalõpp.

koolis mul latsekesed tahaks ka minuga pulmadest rääkida, mitte inglise keele ebareeglipäraseid tegusõnu tuupida. ma saan neist täiesti aru. aga me siiski tuubime tegusõnu. ma olen täitsa karm tädi seal klassis. mõni aeg tagasi piinasin üht vaest tüdrukut konditsionaaliga nii kaua, kuni ta nutma hakkas ja klassist välja läks. eks sest üks jama tuli, vanemate ja direktoriga ja. ega mind ilmaasjata dumbledore’iks kutsuta, ju nad ikka veidi kardavad ka. või siis jälestavad. ma ei tea, kumb on tõsi.  võibolla mõlemad. oeh.

aga ma hakkan nüüd siis seda koosolekuprotokolli kirjutama. ega muidu polekski midagi, teeks suvalt kähku ära, aga see on ju rootsi keeles. ma põen oma rootsi keele pärast liiga palju, no et äkki on kirjavead jne… mul läheb vist oma paar tundi selle teksti pastakast välja imemisega. wish me luck!

kihlad… September 1, 2012

Posted by annushka in hõissa pulmad, pidulikult.
add a comment

 

meil oli kihluspidu ja puha. väga nummi, saime kingitusi oma ühiseks eluks ja saime sõprade-sugulastega klaase kokku lüüa. pojkväniga käib meil koostöö ka väga hästi, eelneval õhtul tegime võileivatorti koos, mina olin peakokk ja pojkvän tegi seda, mida ma palusin. väga head tordid said! üksi oskan ma ka igasugu asju teha, näiteks tegin omale sellise soengu, nagu ikebana emme meelest.

kingiks saime raha (väga meeldiv) ja mõned asjad ka. pojkväni sugulased saatsid kausikesi, ja üks väga vana tädi saatis kaks üheinimese lina. talle vist ei tulnud pähe, et meil äkki läheks tarvis hoopis üht kaheinimese lina. aga noh, ta on peaaegu saja-aastane, ju tal siis mingid omad põhjused olid. minu nooruspõlve sõbrantside kingitud rahapuu on väga vahva. loodame, et me pojkväniga suudame selle puu elus ka hoida. mul on muidugi hea vabandus, ma kolin tema juurde alles kolme kuu pärast ja seni on puu tema hooldada.

praegu kulub kõik mu aeg tööle ning pulmade planeerimisele. õnneks on mul oidu jagunud endale paar trenni välja valida, et ma peast segaseks nende pulmadega ei lähe. aga noh, kui tavaliselt pulmi plaanitakse terve aasta, siis meil on ju ainult kolm kuud. nii et ma arvan, et mul on õigus natuke peast segi ka minna…