jump to navigation

peedinägu ja teater… October 15, 2008

Posted by annushka in literatura, meestest, seiklused shotimaal, vaata ja imesta.
2 comments

ostsin endale odavalt vahva seeliku, räbalate ja pitsi segu. minu arust jube ilus. kui täna õpetajatetuppa sisenesin, küsis härra artiste esimese asjana, et kas mul on koiprobleem kodus. mille peale mina muidugi jälle sügavalt punastasin. tööpäeva lõpus rääkisin oma murest teistele ka, artiste juuresolekul isegi (sest ta küsis, kas ma olin sisenedes ka sama punane kui hetkel!), ning mind lohutati sellega, et pole midagi, artiste paneb kõiki naisi punastama. ju ma pole siis ainuke õnnetu.

lähen täna teatrisse. vaatama an ideal husband. sain eile sellise vahva mõtte ning voilá, tegudeni ei läinud kaua aega. oscar wilde on üks mu suurimaid lemmikuid üldse. kate o’maraga olen tuttav ainult absolutely fabulousi kaudu, nüüd saan siis teda lausa elusalt näha. näidendis mängib ka teisi briti kuulsusi, keda mina ei tunne, sest seriaale ei vaata.

hakkasin lugema c.s. lewise biograafiat. pole veel kindel, kas on hea raamat või mitte. üldiselt mulle tema kirjutised meeldivad. ning minu huvitab üliväga, milline inimene ta oli.

Advertisements

parental guidance… October 14, 2008

Posted by annushka in seiklused shotimaal, vaata ja imesta.
2 comments

sain töökaaslaselt laenuks shotimaal tehtud filmi hamlet, mel gibsoniga peaosas. ümbrise tagakaanel on kirjas “contains mild violence and references to sex, insanity and suicide”. yep, that’s shakespeare, all right…

filmi laenasin sellepärast, et käisin ekskursioonil dunnottari lossis, kus tegevus aset leiab. vinge loss oli, ütlen ma teile.

blogikriis ja muid mõtteid… October 14, 2008

Posted by annushka in naabritest, seiklused shotimaal, vaata ja imesta.
add a comment

ma vist ikka ei viitsi kaht reisiploogi pidada. mul on üks ingliskeelne shotimaa blogi salasõna taga, aga siia ma ei taha mingeid reisimuljeid raporteerida. elan hoopis ennast välja ja kirjutan, mis pähe tuleb. nagu ennegi.

vaatasin eile teist korda filmi howards end. raamatut pole lugenud, ei oska võrrelda. film on kuidagi painav. võibolla sellepärast, et anthony hopkins mängib seal. temast ei tea kunagi, kas ta on good guy või bad guy. emma thompson on mu lemmik. mängib peaaegu alati rolle, mis mind mingil tasandil isiklikult puudutavad. igatahes film pani mõtlema. tegelikult rohkem tundma, mitte mõtlema…

tööl on üks lahe meesõpetaja, kes teeb kogu aeg nalja ja kutsub ennast artistiks. ta on ilmselt olnud näitleja ja tantsija ja mis veel. mul on tunne, et alati kui ma temaga räägin, ma punastan. ma pole üldse mingi häbelik punastaja ju, mis värk on. ma tunnen, kuidas veri tõuseb näkku, kohe kui me vestleme millestki muust kui strictly  business. õudne. ma kujutan ette, kuidas ta kohvipausi ajal räägib teistele õpsidele naljakast soomlasest, kes kogu aeg punastab.

eile kell üks öösel helises telefon. korterikaaslane oli võtme ära kaotanud. ukse taga seisid kaks noort mereröövlit, üks india ja teine vist mingit korea päritolu, sasitud ja veidi purjus. rääkisime “korea” noormehega trepikojas rootsi keelt, ta olla alles kolm nädalat tagasi aberdeeni kolinud. ilmselt rootsist, või kust mina tean. igatahes öömaja need mereröövlid said. ja hommikul, kui mina unisena kööki tuterdasin, oli mu korterikaaslane juba pestud ja kammitud ja jõi viksilt kohvi. et meditsiini tudeerima minna. korearootslasest polnud enam haisugi.

elus ja olemas… October 4, 2008

Posted by annushka in seiklused shotimaal.
add a comment

tervitusi shotimaalt. ma olen ikka täitsa elus, ainult et netti polnud tükk aega ja kiire ka. sõidan  nädalavahetuseks edinburghi. eks ma esmaspäeval kirjutan oma kirjust elust, hulludest üliõpilastest, kellega ma maja jagan ning lummavatest lossidest, kus juba käinud olen. külm on ja sajab ja paistab vaheldumisi. toit on siin igav ja kallis, haggist pole veel maitsnud. mul on kogu aeg külm. väljaarvatud siis, kui koolis hästi palav on.