jump to navigation

brazilian aeroplane entre zero e um… February 26, 2012

Posted by annushka in kohtumised, lallallaa, vaata ja imesta.
add a comment

bo kaspers orkester on juba aaaaaastaid mu lemmik olnud. ükskõik millist nende plaati võib terve päeva kuulata. eduardo arvab ka nii, sest ta on tõlkinud plaaditäie laule portugali keelde ja plaadile lindistanud.

ma olen eduardoga mitu korda juttugi ajanud, see oli siis kui ma veel turkus elasin. ta on seal väikest viisi kohalik kuulsus, aga üldsegi mitte ennast täis. vahva tegelane igat pidi. ja laulda oskab ta ka.

Advertisements

ehhehhee, esmaspäev… February 20, 2012

Posted by annushka in asjadest, oma kodu, pojkvän, priske koolmeister, urheilu tappaa.
add a comment

tere, esmaspäev! mulle on alati esmaspäevad meeldinud. tänane meeldib ka, kuigi mul on jälle probleem, et kuidas ennast töömeeleollu meelestada. üldse ei viitsiks hakata pusima. kell neli ootab mind mu kallis pojkvän, nii et mul on vaja oma tööasjad ikka ilusti korda saada enne seda. plaanis oli ka trennis ära käia. plaanid-plaanid… aga tegelikkus, see on mul tihtipeale hoopis teistsugune. ja üldse, korralikku töökohta oleks vaja.

esimene kuu pojkväniga on möödas, tähistasime seda sõbrapäevaga ühes. väga romantiline oli. meil on selline mäng omavahel, et loeme kokku asju, mida me esimest korda teeme. me pole näiteks veel kordagi koos trammiga sõitnud… aga näiteks eelmisel laupäeval hoolitsesime terve päeva viie alla 10-aastase lapse eest. ja ma olen lausa üllatunud, kui ilusasti me hakkama saime. pojkväniga on üldse lihtne asju koos teha. oleme koos, nii muuseas oma tegemiste vahel, inimestele kiirabi kutsunud, politseidega juttu puhunud, tudengitele videointervjuusid andnud, jazzbaaris tutvusi soetanud jne. eile näiteks lükkasime autosid lume seest välja. meie autot pidi ka üks mees lükkama tulema. sest lumetraktorid ei viitsinud pühapäeval eriti ringi vurada. vot kelgutamas pole me ka veel käinud, täna tahaks sedagi proovida. uisutanud me juba oleme. ja pimedas metsas taskulambi valgel teed otsinud. ja koos bändis laulnud/mänginud. väga seiklusrikas suhe on meil…

katuselt loobitakse lund maha. seda on juba igavene suur hunnik akna all, aga ikka tuleb veel. lumesahk on lükanud meie trepi ette kõrge lumevalli. nüüd pean minema lumelabidat ostma, ma mõtlesin, et ehk pole korteris elades vaja. aga kuna meie trepikojas on ainult kaks korterit, siis on ikka vaja küll. aga eks üks labidas kulu marjaks ära ka. huvitavatest asjadest on meil hetkel kodus näiteks kargud. emmele anti pärast reielihase luu külge naelutamist kargud kaasa. aga paistab, et ta saab ilma karkudeta palju paremini hakkama, vähemalt ei koperda millegi otsa.

ma just avastasin, et mu arvuti klaviatuuril on märk: µ. µµµµµ – lahe. see on mii, eksole? hmh, aga ma ei leia piid… ei tea, miks see µ on nii tähtis, et peab lausa klaviatuuril olema?

kunstist, armastusest ja poliitikast… February 6, 2012

Posted by annushka in asjadest, elu on ilus, head ja paremat, oma kodu, pojkvän, urheilu tappaa.
add a comment

soomel on nüüd siis uus president. ma ei usu, et sel lõppude lõpuks mingit hirmus olulist tähtsust on, kuid siiski. mina hääletasin mõeldes sellele, kes soomet euroopas esindada suudaks, kes igasugu berlusconide ja muude taoliste seltsis ikka hakkama saaks. ega ma ei tea, kui hästi see uus saab, aga vähemalt paremini, kui see teine kandidaat, arvan ma.

pojkvän tuli nüüd lõpuks oma komandeeringust tagasi ja võttis mul käest kinni. käisime pikal palvejalutuskäigul, ilm oli niiiiii hea, ja niiiiii hea oli koos palvetada. “those who pray together stay together…”  meil oli täna ainult -4C, mul hakkas päeval väljas isegi palav, sest olin enda liiga paksult riidesse toppinud. pojkväni ema käis meil emmega külas, oli väga armas perekondlik koosolemine. ta oli siinmail ka komandeeringul, ja tahtis meile pilgu peale visata. ma tegin õhtusöögiks cottage pie’d, ehk siis hakkliha ja kartulipuder ahjus. ostsin isegi toreda ahjuvormi espetsiaalselt selle jaoks, aga ma olen sellist juba ammu tahtnud ja nüüd on siis olemas.

hakkasin pühapäeval pojkvänile sünnipäevakaarti meisterdama ja siis valmis ka hunnik muid pildikesi kaartide jaoks. nüüd on hea, paar pilti kohe võtta, kui vaja läheb. ma vaatan, et mul tuleb täitsa välja mõnikord… peaks pintslid ja paberid tiheminigi välja võtma, nii vahva on midagi meisterdada, muusikat kuulata ja omaette nokitseda. kamille idee joonistada väikseid inimesi on mul juba kaua aega küpsenud (tema tehtud pildike on see punane seal lauaserval, paremal üleval)

pidin täna trenni minema, aga hommikul oli jube uni ja õhtul enam ei jõudnudki. ma pean ennast ikka ükskord ometi kätte võtma, kaua võib laiselda. ei tea, mis nipiga saaks ennast trenni veetud?

mõned mõtted… February 3, 2012

Posted by annushka in elu on ilus, pidulikult, pojkvän, vaata ja imesta.
add a comment

või õigemini faktid. ma olen rohkem selline tegudeinimene vist. igatahes, väljas on külm. mul on kaks paari villaseid kindaid käes aga ikka on külm. emme tahaks, et ma endale mingi hirmkalli sulejope ostaksin. no ma ei tea, ma kasutan parem kampsuneid.

mu kallil pojvänil on täna sünnipäev, kuid kahjuks on ta tööreisil ja ma pidin leppima ainult sõnumite ja feissbuukiga. hea külg on see, et enne esmaspäeva on mul aega maalida talle kena sünnipäevakaart. mul on idee olemas, aga teostuseks on veidi julgust vaja. ja aega. seda saab vast pühapäeval.

homme lähen jälle les miserables’i vaatama. sõbrannal jäi üks pilet haiguse tõttu üle ja ta pakkus seda mulle. no miks ka mitte, väike reis turkusse rootsi teartisse on täiesti teretulnud üllatus…

…ja mamma tuli tordiga ja pillas mulle pähe… February 1, 2012

Posted by annushka in asjadest, elu on ilus, issand jumal, pidulikult, pojkvän.
4 comments

talv on käes, seda on näiteks jalgrataste pealt näha. mu enda ratas näeb ka üsna lumine välja, kuid mitte nii trööstitu, nagu see siin pildil. aga eks kesklinnas ole ka karmimad tingimused.

mul oli esmaspäeval sünnipäev. väga espetsiaalne sai teine… kõigepealt veetsin emmega hommikul aega, lugesime piiblit ja pläkutasime maast ja ilmast. emme mul ju hetkel kodune, sest ta tegi nädal tagasi väljas spagaati ja rebestas oma tagumise reie ribadeks. nüüd ootab operatsiooni. kodanikud, harjutage spagaaditegemist juba varakult, nii et kui te juhuslikult libedaga seda tegema peate, siis ei katkesta te end ära!

sünnipäeva auks otsustasin olla korralik inimene ja koristasin üle pika aja toad ära, sünnipäeval võiks ju puhas olla. pärastlõunal läksime pojkväniga uisutama, sest jube hea uisuilm oli. ma polnud mitu-setu aastat uisutanud, mõtlesin, et ega ma üle paarikümne minuti ei jõua (kartsin ka spagaaditegemist). aga me tiirutasime terve tunni, väga lahe oli ja kellegi jäsemed katki ei läinud. järgmisel päeval polnud isegi jalad valusad! uisuväljaku garderoobis pakkus pojkvän mulle termosest teed (ta vaeseke unustas piima koju ja tee oli nii kange, et tuimestas mu keele ära! aga tal oli siiski meeles mu lemmiktass kaasa võtta, sest ma olen tassi-hitler, mulle iga kruus ei kõlbagi…), sünnipäevapeost järgi jäänud köögivilju (porgand, lillkapsas ja spargel), ning toorest kartulit, mille ma tohtisin lausa ise suure kööginoaga ära koorida. sest pojkvän mäletas, et mulle maitseb toores kartul. no kas pole mitte tähelepanelik inimene!!!

peale köögiviljasöömise – tee ma jätsin joomata, sest ikka väga kibe oli – luges mees mulle ette ilusa kirja, mille ta oli südamekestega kaunistanud, ning värsi peetruse esimesest kirjast, teisest peatükist:

teie aga olete “valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas,
omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust”, kes teid on
kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse.

no et ma ikka mäletaks, et ma kuningatütar olen! meil on, nagu näha, kombeks üksteisele kirju kirjutada, ja neid ette lugeda. ning miks ka mitte uisuväljaku garderoobis, eriti kui seal peale meie kedagi pole… üks mu sõbranna määratles romantikat nii, et see on see, kui sa tunned end eriliselt, et mees on just sinu peale mõelnud midagi plaanides. ma ütleks, et ma tundsin end väga eriliselt! nii et sploshnaja romantika!

kui ma õhtul veel poest läbi astusin, et oma haigele emale süüa osta, siis tervitas mind riiulite vahel vahva linnuke. ta oli vist kuulnud, et mul sünnipäev on, ja tahtis ka õnnitleda. mulle igatahes meeldis. aitäh!