jump to navigation

pühapäevamõnu… August 19, 2007

Posted by annushka in elu on ilus, issand jumal.
add a comment

täna oli väga armas ja inspireeriv jumalateenistus. mitmed inimesed jagasid sellest, mis neile eckerö konverentsist meelde oli jäänud ja mida nad selle ajendil enda elus teistmoodi teevad. meil on nii pisike kogudus ja tundub, et nagu teaks igaühest üpris palju, aga täna selgus, et on asju, mida ma ei osanud arvatagi. neist inimestest oli hirmus kena end niiviisi avada ja anda rahvale võimalus neid toetada selles, mille poole nad tahavad pürgida. tegime ka suure aplausi kahele sangarile, kes jooksid eile helsingi city maratoni lõpuni. ylva ja harri on ikka vinged tegijad, mõlemad üle neljakümne ja sellises kõvas vormis! täna tulid koosolekule näod naerul, ei mingit surmaeelset seisundit. heh, ylva ütles, et ta jõudis veel kiirendada sammu viie viimase kilomeetri jooksul ja viimased 200 meetrit tibi spurtis!

lisaks kõigele sellele armsusele esitasime sannaga koos ühe ilusa loo. ma pole juba teab kui kaua jumalateenistusel lauluga esinenud, küll oli hea tunne. sain anda inimestele midagi, mille olen jumalalt saanud. laulmine rules! mul tuli endalgi keset laulu kananahk ihule. laulmine on olnud mu elus viimasel ajal kuidagi tagaplaanil. kuid nüüd puhuvad uued tuuled, hakkan ju ikkagi muusikakoolis käima ja puha. ja elan koos klaveriga ja klaverimängijaga. tuleb selleks lihtsalt aega võtta. deadline on ka väga hea motiveerija. peangi esinemisi kokku leppima, siis lihtsalt peab harjutama. olen avastanud muideks enda jaoks uue laulja, ayo. siin on üks mu lemmiklaule, and it’s supposed to be love. ayo esineb laupäeval helsingis, kuid piletid on otsas. kui jõuame, lähme aia taha kuulama. kui ei jõua, siis kuulame plaati…

hakkasin üks õhtu pärast tööd jälle harry potterit lugema. ma lugesin ta ju kohe pärast ilmumist läbi. noh, nüüd oli mingi nüri hetk ja võtsin maidu uuesti kätte. vastikult paks raamat, mida on raske pooleli jätta. isegi, kui oled juba korra läbi lugenud. peab kellelegi välja laenutama, siis ta ei passi siin mind õrritamas. sest magada oleks ju ka vaja, ja igasugu muid kohustusi on inimesel ka.

praegu on täielik pühapäevamõnu. tullime silliga jumalateenistuselt, sõime koos lõunat ja rääkisime kõigest, mis südamel, keetsime kohvi, panime kodused dressipüksid jalga ja kobisime kumbki oma tuppa. nüüd istun voodil akna all, vaatan tuules õõtsuvaid kaski ja valgeid pilvi, kuulan angelique kidjot, joon shokolaadikohvi ja kirjutan. hea on olla. mulle meeldib pööraselt elada hea sõbrannaga koos. kummalgi on oma elu ja oma tuba, kuid alati on võimalus koos olla, oma elu teisega jagada, koos jooksmas ja saunas käia, külalisi kutsuda, filme vaadata, südant puistada… täna õhtul tuleb siia massiliselt rahvast filmiõhtule, kavas on freedom writers. mina lähen ise hoopis tantsutrenni ja tulen millalgi hiljem. seegi on lahe, et meil võib olla kodus külalisi isegi siis, kui minul pole eriti palju aega nende jaoks…

kongos käidud… August 15, 2007

Posted by annushka in annushka imedemaal, elu on ilus.
2 comments

soome meremehed kutsuvad ahvenamaad kongoks. ei tea, mis põhjusel, aga nii see on. ma tulin nüüd kongost tagasi. ilus nädal oli, vaheldumisi tuli vihma ja päikest. tiirutasin rattaga ringi, suhtlesin nõrkemiseni igasuguste vahvate inimestega, kuulasin innustavaid ja huvitavaid loengul püha vaimu teemal, laulsin täiest kõrist…

eile asendasin üht pereema, kuna ta pidi palgatööga tegelema. ma vaatasin siis ta kolme lapse järele, koristasin ja tegin süüa. käisin koos kuueaastase tirtsuga maksuametis ja püüdsin selgitada talle, miks makstakse makse. maksuameti tädi seletas ka. pärast maija mäletas, et selleks makstakse, et tänaval tuled põleksid. hommikusöögi ajal rääkisime jumalast, et kui suur ta õieti on. ja mida tähendab igavik. nojah, lõpptulemus oli ju loomulikult, et ega keegi ei tea ega oska ette kujutadagi. maija ütles, et kui ta veel väike oli, siis oli tema arvates jumal sinine. miks ka mitte…

suvi hakkab varsti otsa saama. soomes läksid lapsed täna kooli. vaesed väikesed. õnneks eestlastel on veidi rohkem aru peas ja põnnid saavad veel paar nädalat vabalt õitseda. suvi on augustis ju alles täies õies. või tähendab täies marjas. seda tuleb nautida, mitte klassiakna tagant nürilt vahtida. aga jah, aeg läheb nii hullumeelselt kiiresti. alles oli kevad ja mul oli palju plaane suveks. nüüd juba suvi läbi ja plaanide elluviimisest pole haisugi. see-eest toimus jällegi hunnik vahvaid planeerimata asju. näiteks käis mul külas sõbranna peterburist. lihtsalt helistas, et ma tulen  külla. tal ilmselt eriti asja polnudki, tuli niisama ennast tuulutama. saabus muidugi kell kuus hommikul, just siis, kui mina kõige mõnusamalt magan. me tegime temaga siis ühe viietunnise hommikukohvi ja rääkisime aasta sündmused üksteisele ära. jälle üks sõprussuhe taastatud.

käisin täna lauttasaari muusikakoolis oma häält näitamas. mind võeti vastu. hakkan solfedzhot õppima. ja klassikalist laulmist. ooperit, ooperit, me armastame ooperit… tegelt ega mina klassikalist laulu eriti kuulata ei armasta. aga laulda meeldib mulle küll. kunagi nooruses (sama effekt mis maija jutus, et kui tema väike oli, siis… tüüp on kuueaastane. ja mina olen ju ka juba illllgelt vana, eksole) käisin peterburi konservatooriumis ühe raudse naisterahva käest laulutunde võtmas. siis suutsin teha sellist häält, et ise ka ei uskunud, et selline asi võimalik oleks. näe, kuidas õpetaja võib panna õpilase ükskõik mida tegema. vaatame, mis häält ma nüüd siis tegema hakkan.

hmh, kell on juba jälle öö. unemati teeb akna taga lõustu, väljas on ju külm ja tuul. varsti hakkab kindlasti sadama ka. juba lööb välku. lähen lasen mati parem sisse…