jump to navigation

nädal aega… January 22, 2012

Posted by annushka in elu on ilus, pojkvän.
1 comment so far

nädal ja kaks päeva on olnud mu elu hoopis teistsugune kui iial varem. kuna ma peaks hetkel väga usinasti tööd tegema, siis otsustasin hoopis blogida…

reedel oli meil nädalane tähtpäev ja kuna ma loodan oma elus mitte nii väga mitu korda deitida, siis olen otsustanud olla just nii siirupine, kui tahan ja viitsin. no ma veel ikka viitsin.

ma tegin kunagi üle kümne aasta tagasi ise oma väikeste käekestega paberit, ja mul juhtus veel üks alles olema. kirjutasin siis oma kallile pojkvänile isetehtud paberile kõik, mis meil nädala jooksul on ilusat olnud. ja kleepisin südamekesi ka juurde, et ikka siirupisem oleks. pojkvän oli rahul. meil paistavad kõige romantilisemad ja lähedasemad hetked olema tema autos. nojah, õues on ju külm, eks siis ikka autos. aga tähtis ongi vist see, et polegi tähtis, kus ja kuidas. vaid et on tema ja mina. ja see, mis on.

ma olen hästi rõõmus selle üle, et ma suudan teda usaldada. meeste usaldamine pole kunagi minu tugevaim külg olnud, ma tulen ju nõukogude eesti külast, kus kõik mehed on joodikud. no kussa siis usaldad. naised hoidsid kogu majandust oma õlul. aga nüüd on mul kaaslane, keda mul pole üldse raske usaldada. no võibolla aitab see ka, et mul on olnud seitse aastat aega harjutada temaga, sest täpselt nii kaua oleme me sõbrad olnud. ja nüüd pole mul mingit probleemi lasta pojkvänil juhtida meie suhet. mulle see lausa meeldib, ma tunnen, et minu eest hoolitsetakse. ja et minu arvamust ja tundeid arvestatakse. see on väga eriline tunne, eriti peale nii mitmeid aastaid singlina elamist. siis oli ka hea, aga nüüd on hoopis uutmoodi hea.

elu on üks tore seiklus!

Advertisements

13 reede… January 17, 2012

Posted by annushka in elu on ilus, meestest, pidulikult, pojkvän.
4 comments

ma olen siin blogis ikka kõvasti nutnud ja halanud, et seda va suurt arrrrrrrrrrrrrrmastust pole. või noh, minu poolt on ikka enamjaolt olnud, aga mu armastatud mehed läbi aegade pole eriti reageerinud. aga nüüd on selline lahe seis, et see kõige hiljutisem armastatu reageeriski. ja kuidas veel… 13 reede on minu õnnepäev, ma ütleks! et mul on nüüd siis pojkvän.

me oleme mõlemad üsna rohelised selles, kuidas nö “käiakse”. me otsustasime siis, et ongi vahva ise välja mõelda, et kuidas see asi käib. üks meie väga lähedane abielupaar kinkis meile kummalegi “stardipaketi”, st hunniku paberit, papitükke, kleepekaid ja südamekujulisi nikerdisi, millest me nüüd peaks üksteisele kaardikesi ja kingitusi meisterdama. ajee…! ma ehk mõne meisterdan ka.

mu uus pojkvän tuli eile lõunale (praekartul ja viinerid, ma olen üks kurmeekokk!) ja tõi mulle igati nummi kingituse: kookospähkli. ise oma karvaste kätega tegi pähklile kuus-null ära ka, ja pool koorest jäi mulle mälestuseks. sinna saab näiteks kõrvarõngaid panna, mul on neid kõik kohad täis. pojkvän tegi suured silmad, kui nägi ühte mu kõrvarõngaste-käevõrude-kastanite kandikut (kandik on kusjuures bosniast ostetud!). ta vist ei teadnudki, et inimesel võib nii palju iluasjakesi olla…

eks ta pea nüüd paljuga harjuma hakkama.

pärast pühi… January 11, 2012

Posted by annushka in annushka imedemaal, asjadest, kohtumised, pidulikult.
add a comment

mulle tehti selline ilus pats. nii kahju, et ma seda ise ei oska teha, emme ka ei oska. ning tegija asub teispool uuralit. elu on ikka väga ebaõiglane.

vana-aastaõhtul ja uuel aastal kõnelesin põhiliselt vene keelt, laulsin, tantsisin, aga trummi ei löönud.

jõulud veetsin hoopis jakobstadis rootsikeelses seltskonnas. seal räägitakse mõnusas murrakus, ega ma kõigest nii väga täpselt aru ei saanudki. aga ega sest midagi. nii palju ikka sain pihta, et kaasa oskasin naerda. lisaks oli mul võimalus patsutada hobuseid ja kanu. ratsutada ma ei julenud, ei kanade ega hobuste seljas. ühe koera seljas ma veidi proovisin, aga talle eriti ei meeldinud. sain seal rannarootslaste seas ka suure hunniku uusi tuttavaid. osa neis laulab allolevas klipis:

http://www.youtube.com/watch?v=h5Ci-1XCivU

parimad kingid pühade ajast on muhu vesti mustriga tass ja valged villased sokid (eesti), mikael svarvari plaat (finlandssvensk) ja roheline malahhiitsüdameke keti otsas (uural).

ma ütleks, et pühad õnnestusid.