jump to navigation

stockholm kallar… April 29, 2008

Posted by annushka in annushka imedemaal, meestest.
2 comments

hejsan, ma lähen nüüd rootsi. kõigepealt issi juurde kala ja kartuliputru sööma ning hommikul turu kaudu väljamaale laevaga. reserveerisin endale isegi kajuti, saan lebotada, kui vaja. õhtul tuleb mulle sõbranje laevale vastu ja me läheme võlbriöö lõkkeid vaatama. soomes on vappu, mitte volbriöö, aga rootsis on lõkked küll. vaatan, kas nõidu paistab ka…

lisaks on mul oht ühesse mehesse ära armuda. või siis vastavalt jubedalt pettuda. noh, eks ma annan teada, kuda läks…

Advertisements

April 27, 2008

Posted by annushka in Uncategorized.
add a comment


Yael Naim “Paris”

April 27, 2008

Posted by annushka in Uncategorized.
add a comment

yael naim new soul

Yael Naim “New Soul”

i can see clearly now… April 27, 2008

Posted by annushka in annushka imedemaal, elus ja terve, kohtumised, meestest.
1 comment so far

mul on nüüd siis uued silmad. operatsioon oli valutu aga vastik. õnneks anti enne rahustav tablett, ma läksin täitsa purjus peaga opitoolile. pärast lõikust on küll kogu aeg selline tunne, et läätsed on liiga kaua silmas olnud, tahaks juba ära võtta. aga pole midagi võtta. tilgutan siis tilkusid ja hoian silmi kinni. ma olen ju harjunud silmi tohutult koormama, nüüd ei oskagi elada. peaks kogu aeg silmi puhkama. opipäeva õhtul meile tuli poolakas külla, istusime üsna mitu tundi lasnamäel köögilaua taga. ma hoidsin vahepeal silmi kinni, no ei jaksanud neid inimesi enam vaadata. juttu rääkida jaksasin küll. poolakas on muhe mees. ahjaa, asjadest, ma täitsin su palve ning küsisin ebamugavaid küsimusi külas olles, just nimelt poolaka käest. ning hellu toa ajasin ka sassi. nii et olen ideaalne külaline.

reedel shoppasin tallinnas. ma iialgi ei shoppa tallinnas. aga näe, nüüd oli veel vaim peal teisipäevast, leidsin kahed kingad ja sametjaki. üsna mõistliku hinna eest, ma poleks muidu ju ostnudki. jalutasin ka vanalinnas, istusin üksi kohvikus ja imesin endasse vanalinna, vildakate kohvikulaudade ja päikesepaisteliste seinte hõngu. tallinn on armas linn, kogu oma musta- ja lasnamägedega. ma ei saa aru inimestest, kes tallinnat ei seedi. no võibolla tööõhkkond on närviline, aga see võib ükskõik mis linnas närviline olla, kui on piisavalt nõmedaid inimesi koos. aga linn, eriti suvel, on imeline. pirita ja nõmme ja pelgulinn ja kadriorg ja vanalinn ja kalamaja ja kopli… ma ainult kondaks neis paigus.

õhtul käisime helluga linna peal litutamas. noh, peaaegu. mulle meeldis, et ei pidanud meikima ennast. sest ei tohtinud. muidu ma ju ikka võõpan näo üle, kui lõbutsema minek. ja pärast öösel surmväsinult kraabi seda võõpa siis maha… poolakal oli nimi von krahli uksel mingis nimekirjas, me oleks temaga sisse saanud. aga tal oli juhuslikult just sel õhtul vaja oma sõbraga südamest südamesse rääkida, ning me ootasime keskustelu lõppu nimeta baaris. või oli see nimega…? ma ajan nad alati sassi. noh, ühes neist, eksole. drink oli jäle magus ja muusika oli ka nigel alguses. lisaks ruum sisaldas maksimummäära paksude kõhtudega purjus inglise mehi. tantsupõrandal avastasime, et noori kenasid purjus poisse oli ka. trügisime imepisikesele tantsupõrandale ja saime täitsa nautida. üks hispaanlase moodi noormees oskas ennast ilusasti liigutada, ma siis vahtisin teda oma uute silmadega. kahjuks ta palju ei tantsinud, eelistas hoopis baarileti taga hängida.

kui me juba jakid selga tõmbasime ja ukse poole liikuma hakkasime, hüppas ligi üks veel mitte nii väga purjus inglise mees, kes hakkas peaaegu mõistlikku juttu ajama. rääkis meile augu pähe, et me laseksime tal endale dringid osta. tellisime vett ja saime tekiilat. no õnneks vett toodi ikka ka. tekiilat mulle meeldib juua, soola ja sidruniga on huvitav ja maitsev. no mis sa veel viinalt tahad. üldjuhul ma alkot eriti ei tarbi, sest väkk on ju. ning mulle apasaluutselt ei meeldi tantsida uimase peaga, mul hakkab kohe igav. ma pean saama ikka ennast väljendada tantsupõrandal. sattusime inglise rugbymeeskonna laudkonda ja kuulasime siis nende heietusi. mina vestlesin jõugu juhiga, kel lausa oma lennuk olevat ja kodus kohvilauaks klaasplaadiga kaetud vana kirikukell. äge. kihvtid prillid olid tal ka ning punane habe. mehed rääkisid, et neil oli soovitatud just sellesse baari tulla, sest siin piisavat, kui näitsikule paar drinki osta, siis ta tuleb juba ükskõik kuhu kaasa. hmh, kahju nendest meestest, sest meie puhul panid nad nüüd küll puusse. kuigi me neid väga ei lüpsnud ning lahkusime suhteliselt vara, ehk õnnestus neil veel asjalikke naisi ka leida…

laupäeval käisin esimest korda kumus. kena koht on, ainult et mõnes saalis oli umbne õhk. vaatasin ainult 3. ja 4. korruse näitusi, ei hakkanud ahnitsema esimesel korral. eks ma lähe kunagi jälle, siis saab ka muid saale vaadata. konrad mägi meeldis mulle väga. imeline atmosfäär on tema maalides, kõle ja õdus üheaegselt. eriti tema portreed mõjusid mulle. peale silmailu läksin kadrioru kohvikusse kooki sööma. päikesepaistelise laupäeva puhul oli tohutult rahvast liikvel ja vaesed piigad kohvikuleti taga olid omadega täitsa sees. aga kohvi ja õuna-martsipanikoogi ma lõpuks kätte sain. ilus istumine oli, rahvasuminat oli kena jälgida. ja piigade sebimist. ostsin kaasa kohviku leiba, kõrvitsaseemnetega. hirmhea, koju tulles panime emme ja sõbrannadega kõik nahka.

igati tore reis oli. jälle. eestis on lust käia, hing hõiskab sees. ja tallinn on nii ilus. ja seal elavad mõned ütlemata armsad inimesed. roosamanna…

heldimusepisarad. peaaegu… April 23, 2008

Posted by annushka in elu on ilus, lapse põlv.
1 comment so far

ma luurasin orkutis ringi ning tuvastasin oma armsa venna kommentaari lapsepõlvesõbrale. täiesti korrektses eesti keeles kirjutatud!!! kui nummi. ma muidugi oma peas kujutasin vennaraasu aktsenti ette, nii et tekst tundus kuidagi vigane. lugesin mitu korda üle ja tõdesin, et kõik on õigesti. uskumatu! sest olgem ausad, tema eesti keel longab ikka väga. omavahel suhtleme me soome keeles, mõni eesti lause eksib sekka, kui ma vastavalt meelestatud olen. või kui me juhtume koos eestis olema. aga seda ei tule kuigi tihti ette. mu vend on täitsa soomlane. aga nää, sai ikka eestikeelse kommentaariga maha orkutis. polegi nii väga kasutu see portaal…

naerata ometi… April 22, 2008

Posted by annushka in kohtumised.
add a comment

inimesed naeratavad siin totakalt, nagu nad oleks õnnelikud või midagi. kõik inimesed. ma vist peaks ka oma totakat naeratust natuke harjutama…

iir ütles nii hispaanlaste kohta. oh, kuidas ma sooviks ka sellises kohas elada, kus inimesed naeratavad. ma mõnikord naeratan suvalistele möödujatele, aga tihti nad teevad ülbe näo kaitseks ette. siis mul hakkab kurb, et mu hea soov hirmuga eemale löödi. eriti hallidel päevadel on lihtsam olla naeratamata…

itäinen tavarataivas… April 22, 2008

Posted by annushka in asjadest, elus ja terve.
2 comments

hõõh, ma käisin täna shoppamas. veetsin idakeskuses v i i s tundi. abbi. tagasi koju tulin pungis kottidega. õnneks emme oli kaasas, üksi poleks ma kas ellu jäänud või siis mission would be uncompleted. no näituseks päikeseprillide ostmine kestis tervenisti tund aega. kõigepealt instrumentaariumis oli tööl keegi provva, kes klienditeenindust pole kunagi õppinud. seal ma veetsin ilmatuma aja ega leidnud midagi sobivat. aa, need prillid, mis sobisid, maksid 200 eurot. ei, aitäh. järgmises poes oli väga efektiivne teenindaja, kes mulle lõpuks ka sobivad prillid leidis. mitte küll sellised, nagu ma olin endale ette kujutanud, kuid kuna selliseid mõistliku hinnaga ei tehta, siis käivad nood kah. maksid “ainult” 70, hoidsin kokku 130 raha nigu lupsti.

päeva parim saak tuli UFFist, seal on tihti minu meelest liiga kallid riided, aga täna oli minu õnnepäev. vähe rahvast ning just sellised kaltsud, mis mind huvitasid. skoor: 2 teksad, 2 sametpüksid (ma olen terve talve sametpükse mööda poode taga ajanud, njetu, pole moes), punane seelik, nahkvöö, surnupealuudega kaelarätik, üks nööpidega pluus (nööbid on nii targasti ette õmmeldud, et rindade vahele ei jäägi auku, millest kõik inimesed mu tissihoidjat imetleda võiksid) ja tööpüksid suveks.

ühest teisest poest sain veel hunniku sokke (no neid ma kaltsukast ei osta, eks) ja ilusa piduseeliku. kuigi polnud plaanis H&M külastada, hüppasin ka sealt “korraks” läbi ja leidsin hello kitty pusa (ma üldjuhul ei kanna mingeid märke ega logosid oma riietel, aga see pusa on nii armas), trennipüksid ja ujumistrikoo, mis on tagant bikiinid. geniaalne! veel mõned asjad oleks vaja osta, siis on minu selle aasta osturalli jälle tehtud. ma nimelt kevadeti ostan terveks aastaks riided ära, siis on pärast hooleta.

järgmine projekt riietega seoses oleks garderoobi revideerimine ning vanade asjade likvideerimine. ma olen kohutav hamster ning hoian aastaid asju alles, isegi kui ma neid enam ei kasuta. eelmisel aastal kolides tuli õnneks paljust loobuda, ning tundub, et sel kevadel on taas aeg üks posu raamatuid ja riideid kaltsukasse tarida, teistele leidmisrõõmuks…

neljapäeval on ees reis eestimale. ostsin piletid lindalinele, loodan, et ilm tuleb kena. sügisel juhtus päris mitu korda, et ei saanudki üle mere, sest linda ei sõitnudki ja teistele laevadele polnud ruumi. aga nüüd oleks ikka hädasti vaja õigeks ajaks jõuda, ma lasen ühel inimesel oma silmi rebida. nad lubasid pärast kinni liimida, õigemini, silm pidi õiged osad ise kinni liimima. no eks me näe, ütles pime…

kevad on väsinud… April 21, 2008

Posted by annushka in elu on ilus, näägutusi.
2 comments

täitsa väss on. eriti ei viitsiks midagi teha. kui lugeda siin hüperaktiivsete pereemade blogisid, siis tekib tahtmine lihtsalt tekk üle pea tõmmata. sest noh, mul küll eriti energiat pole, et asjalik olla. viu-viu-viu, eksole. oh kui raske mu elu on. tuleb arveid maksta ja õppida ja pesu pesta ja koristada ja magada. milline koormus…

lugesin vahelduse mõttes harry potteri seitsmenda osa neljandat korda läbi. see on minu põgenemisviis. lugeda pottereid, kui ei viitsi oma elu elada. probleeme tekitab see, et seda raamatut kahe päevaga loetud ei saa, sest vahepeal lihtsalt p e a b magama ja väljas käima ja inimestega suhtlema. ja siis on hunnik kohustusi töölaual ja ajusoppides. seal nad kummitavad ja tuletavad ennast meelde, kui ma silmad krõllis kell kolm öösel kangekaelselt oma elu eest põgenen. ega see põgenemine ei aita ju, sest raamat saab läbi aga kohustused ootavad ikka. et ma härjal sarvist haaraks. ma joon nüüd kohmi ja kogun blogides tarmu…

ah, tegelikult olen ma peris õnnelik. sest kõik on väga super-puper. töö on suveks olemas, ülikooliga on lootust ühele poole saada, sõbrad on nummid (laupäeval tantsisime türklasest aliga tund aega jutti nagu hullud royal onnelas, kus olin muideks esimest korda elus. tantsupõrandal oli miskipärast palju ruumi, tegime piruette ja metsikuid hüppeid ning jooksime lihtsalt ringiratast. vat see on õige disko!), jumalaga on suhted täitsa sõbralikud, üks mees hullumajast saadab armsaid sõnumeid ning kõigele lisaks on ees mõnusad reisid eestisse ja rootsimaale ja ahvenamaale ning kui hästi läeb, siis ka inglismaale. aga sellest kirjutan hiljem, kui asi selgem ja kindlam. elu on lill. jostain syystä väsyttää vaan…

tänä jouluna… April 21, 2008

Posted by annushka in hähhähää, vaata ja imesta.
add a comment

“…kirves ja perhe, lumihanki, poliisi ja viimeinen erhe”
eppu normaali

“tänä jouluna mä en ainakaan aja perhettä hankeen. ensinnäkään mä en oo naimisissa eikä mulla oo kirvestä eikä jouluna oo ikinä lunta.”
-mauno ahonen, kummeli

et siis selline elu siin soomemaal…

surmaeelne tants… April 17, 2008

Posted by annushka in tants ja trall, vaata ja imesta.
6 comments

Dil Se “Satrangi Re”

enne kui ennast tapma hakatakse, tehakse selline kena tantsu- ja lauluhetk. ikkagi bollywood. manisha koirala on huvitav näitleja, oskab mängida nii seksikat tsikki kui müstilist terroristi. many-colored soul indeed…

sõnad leidsin siit:

Love is an uncontrollable fire, o Ghalib!
It cannot be started on a whim, and cannot be extinguished if you try
Love is an uncontrollable fire, o Ghalib!
Let me sleep in the lap of death!
Let me drown my body in your soul,
you of the many colors, of the many-colored soul