jump to navigation

‘allo-‘allo… June 21, 2012

Posted by annushka in annushka imedemaal, asjadest, head ja paremat, pidulikult, pojkvän.
add a comment

ma ostsin uue telefoni. sest vanal polnud akulaadijat enam, ma oleks pidanud nagunii midagi ostma. ja mu vana samsung ajas mind pidevalt närvi. ega uus on juba ka jõudnud närvi ajada. kui midagi kirjutada, siis tähed on nii lähestikku, et ma teen pidevalt kirjavigu. ja neid parandada polegi nii lihtne, loll telefon tahab, et ma kopin terve sõna kui ma tahan tegelikult ainult ühte tähte keset sõna parandada…

aru ma ei saa, kas nad siis ei testi neid telefone päris inimeste peal või? või olen mina hoopis üle mõistuse nõudlik…? ma olen üldse tähele pannud, et mul on hirmus raske asju osta, sest mu põhinõuded ükskõik millisele esemele (riided, elektroonika, mööbel jne) ei ühildu disainerite omadega. kurp. aga noh, kui ma tahan telefoniga helistada, siis ma pean nutitelefoni tegijatega kuidagimoodigi hakkama saama, mitte neid kiruma iga kord, kui sõnumit tahan saata. sest neil on savi, aga minu enda elu muutub koledaks, kui ma kogu aeg midagi taga kirun, eksole.

uut telefoni oli lisaks ka selleks vaja, et ta kindlalt ameerikamaal ka töötaks. ma sõidan nädala pärast kaugele, kaugele texasesse. plaan on osta kohalik pre-paid simkaart, sest kümne päeva jooksul läheb seda kindlasti vaja, eriti kui kohalikega suhteid luua. mu kallis pojkvän sõidab juba laupäeval, ta läheb sõpradega metsa seiklema. mina jään koju palvetama, et karu teda ära ei sööks. yellowstone’is on kuulu järgi täitsa mingeid päris loomi, nii et pole üldse võimatu, et just minu pojkvän mõne algasukaga silmitsi seista saab…

aga jaanipäev… oh jaanipäev! mul on alati jaanipäeval irrrmus romantika ja nutt ja hala ja süda lõhkeb sees. ei tea miks, juba lapsest saati. ilus iseenesest. ja nüüd justkui kiuste sõidab mu pojkvän ameerikasse, ja mina eestisse ilma temata romantiseerima. aga noh, mis ei tapa, see traumeerib, nii et küll ma kuidagiviisi hakkama saan. lahusolemine on ka romantiline, siis saab teist igatseda. me muidu kohtume iga päev, nii et igatsemisvõimalusi on üsna kasinalt. seda suurem on kohtumisõõm teisel juulil, kui me lõpuks  üksteist embame! kahju, et igatsus mind üldjuhul nälgima ei pane, oleks ju kena mõni kilo alla võtta. ma pigem söön kaks korda rohkem, kui elu raske on.

ja noh, eesti jaan ju!!! shashlõkki pean ma igatahes saama, maksku mis maksab. vorsti saab soomes ka, see mind ei huvva. elagu shashlõkk!!!

 

ilus algus… June 13, 2012

Posted by annushka in asjadest, elu on ilus, pojkvän.
add a comment

suvi on käes, päriselt!!!! esimene puhkusenädal on olnud tegevusrohke ja vahva. vahel olen lausa otsustanud, et nüüd võtan ja magan nii kaua, kui tahan. sest kui seda ei otsusta, siis on kogu aeg midagi teha ja kuhugi minna. ma olen tähele pannud, et mul on hädasti vaja regulaarseid lebotamishommikuid, siis ma tunnen, et elu on lill ja jõuan elada ka “vara üles, hilja voodi” elu.

viimase viie kuu jooksul oleme me pojkväniga teinud palju asju koos esimest korda. ma lausa imestan, mida kõike me pole kunagi koos teinud, kuigi oleme 8 aastat tuttavad olnud. no näiteks ratastega polnud me enne eelmist nädalat koos sõitnud. ega me nüüd ka pikalt ei saanud, sest oli kiire ja pidime osa teest autoga läbima. pildil on meie rattad koos, kas pole mitte nummi.

kohe kui kool eelmisel nädalal lõppes, läksin oma õpetajast sõbranna juurde ja me veetsime ühe korraliku käsitööpäeva. mina näiteks tegin oma piiblile uued kaaned, sest mu vana, hea kallis piibel hakkas juba koost lagunema. lisaks hakkasin lõngajuppidest lapitekki heegeldama. heegeldamine meeldib mulle palju rohkem kui kudumine, on kuidagi lihtsam ja mõnusam. ma arvan, et mul on vähemalt kolmandik tekist valmis, kuigi lõpuks nende lappide kokkuheegeldamine võtab vist päris kaua aega. eks me näe. päris mitu lappi heegeldasin eile ja üleeile autos, käisime nimelt sõpradega maal. autos heegeldamine on vinge, peaaegu nagu lõbustuspargis oleks, pea hakkab veidi ringi käima. üldse on heegeldamine üks hüpnootiline tegevus, ma ei suuda lõpetada, kui juba alustan. ikka tahaks veel natuke ja veel natuke…