jump to navigation

kuus päeva katsumuseni… April 28, 2013

Posted by annushka in abi elu, kohtumised, näägutusi, urheilu tappaa.
add a comment

WP_001058

käisime nädalavahetusel maal. ühes väikses külas oli mingi külalistemaja, mille aial olid sellised vahvad sildid nagu: “the deadline for complaints was yesterday” ja “i started with nothing and i have most of it left”. vahva ju, kui sul on oma firma, eks.

maal oli tore, aga külm, tuuline ja uputus oli ka igal pool. väliskempsus tuul tõmbas nii, et vetsupaber lehvis. aga vähemalt oli värske õhk. esimesel päeval oli mul tunne, et meil mehega nagu pulmareis… kuidagi nii mõnus oli ainult kahekesi olla, rääkida ja kallistada ja… olla. tegime sauna pimedas, sõime grillvorsti õhtusöögiks, parandasime natuke uputuse all kannatanud teed, ja istusime metsas päikeselaigus ning mõnulesime.

mehe isa ja vend koos aastase vennapojaga tulid ka maale teisel päeval, ning meil oli vahva olemine. vennapoeg oli küll üks muhe tegelane. tal vaesekesel oli rind veel põletushaavades, oli endale nimelt keevat vett kaela tõmmanud. aga paistab, et arme ei jää.

sel reisil käisime saja sugulase juures külas – no ma liialdan natuke. aga päris paljusid käisime vaatamas, eriti neid, kes ise reisida ei saa. ja ma hakkasin jälle autot juhtima. ma siin ikka vahel olen veidi roolinud, aga hirmus vähe, mul on olnud mingi helsingi-kartus, et ma ei oska helsingis sõita. no maal oskasin küll, sadu kilomeetreid. ja nüüd linnas oleme sõitnud nii, et mees kõrval juhendab, kuidas tasub sõita. täna sõitsin siis päris üksi läbi linna, täitsa hästi läks, ühtegi õnnetust ei juhtunud! minust võib veel asja saada.

järgmisel laupäeval on siis see kurikuulus poolmaraton. ma pole üldse harjutanud, lausa naerma ajab. no rattaga olen tööle hakanud soitma, ostsime mulle ilusa uhiuue ratta, rohelise. rattaga  sõidan tööle poole tunniga, aga bussiga läheb 40-50 minutit, nii et milline ajavõit. ainult et ekstra särk peab kaasas olema, selg läheb ikka korralikult higiseks. praegugi võiksin sörkima minna, aga kirjutan hoopis bloogi ja passin niisama. mees on õhtuvahetuses ja kavatseb töölt koju joosta. ta on mul nii tubli. ma võiks ju kaaaaaaaa tubli püüda olla… ehhh.

 

priske koolmeister… April 10, 2013

Posted by annushka in priske koolmeister, vaata ja imesta.
3 comments

soomes on hetkel kuum teema õpetajate auktoriteet ja mida üks õpetaja võib ja ei või endale lubada, kui ta oma raskestikasvatatavate õpilastega toime püüab tulla. eriõpetaja antti korhonen lasti peaaegu et päevapealt töölt lahti, kui ta ühe poisi pärast pikka sõnasõda uksest välja lükkas. video sellest on siin. minu meelest poleks  nii kõvasti küll olnud vaja lükata, aga ma hakkasin mõtlema, et see õpetaja oli juba piiri peal, teda oli kindlasti kaua ja pidevalt provotseeritud. lugesin ka hea artikli anna perho sulest. mitte üheski normaalses töökollektiivis pole okei, et inimesed käituksid nii, nagu paljud noored koolis: mängivad telefoniga selle asemel et asjalikult suhelda või oma kohustusi täita, vannuvad, karjuvad, kaklevad üksteisega, ei huvitu sellest, et nad teisi segavad jne… nad lastaks lihtsalt lahti ja kogu moos. perho muretsebki, et kool ei õpeta lapsi ühiskonnakõlblikeks. sest päris elus sind pannakse lõpuks vangi, kui sa käituda ei oska.

huvitav, kuidas eesti koolides olukord on?

peeeerrrjantai, perrjantai…. April 5, 2013

Posted by annushka in abi elu, asjadest, üli kool, priske koolmeister.
1 comment so far

oeh, ometigi on reede. algul oli mul plaanis peale tunde kooli jääda ja töid parandada ning järgmist nädalat planeerida, kuid ma siiski ei viitsinud. tahtsin hirmsasti tulla oma päikselisse koju. milline õnn – istuda sohval pärast tööd, päike paistab aknast sisse, kuulata raadiot, süüa hapukurki ja kirjutada blogi. mis sa hing veel tahad! muidugi kõikse parem oleks see, kui ma ei peaks täna mitte kuhugi minema. seda juhtub aga kahjuks minu elus harva, et kusagile poleks vaja minna. täna on meil noorteõhtu linna teises otsas, nii et pooleteist tunni pärast peab teele asuma. enne seda võiks tolmuimejaga korteri üle käia, meil tuleb sõbranna ööseks.

homme on meil üllatuste hommik, mees on planeerinud oma sõbraga mulle ja mu sõbrannale hommikuse kohtingu (ta on õhtupoolikul tööl, sellepärast). lauale on juba roosid pandud, nii et esimene üllatus on käes. mul on ikka niiiiiiii vinge mees. ja mämmi ostis ta ka, kui ma hommikul palusin. sest mulle hirmsasti maitseb mämmi, see on selline leivasupi moodi asi mida lihavõttepühade aegu süüakse. aga ma eelmisel nädalavahetusel täiesti unustasin seda osta. ja nüüd siis mees ostis. ahhh.

ma olen hakanud üha rohkem mäkiarvutit kasutama. mu oma pc on vanavõitu ja mehe mäkk on alati juba laual olemas, nii et ma ei viitsi oma vana logu enam avadagi… kuigi minu loogika mäkki siiski veel 100 % ei jaga, aga ehk ma õpin. kui ma järgmiseks aastaks ülikoolikoha saan, siis läheb mul ehk endal arvutit rohkem vaja, ja võibolla ma siis ostan endale ka mäkbuki. seda on hea kerge kaasas ka kanda, ei kaalu palju. mul oleks nimelt vaja saada mõned inglise keele ainepunktid kokku, et veidi rohkem palka saada. ja no kes rohkem palka ei tahaks! ja kuna ma nooremaks ei lähe, siis viimane aeg asjad korda saada. mis toob mind järgmise teemani – nooremaks ei saa, nii et kui lapsi tahta, siis võiks neid ju tegema hakata. osa minust on vägagi rahul praeguse eluga, ilma magamatuse, kisa ja okseta ja kõige muuta, mis lastega kokku käib. aga no mul pole ka ühtegi konkreetset põhjust lapsi mitte tahta. peale isekuse, muidugi.

ja ega see pole ju üldsegi kindel, kas me lapsi saame, isegi kui väga tahame…