jump to navigation

aasta läind nigu lupsti… December 28, 2007

Posted by annushka in annushka imedemaal, meestest.
4 comments

vestlesin täna skaibis inimesega, kes täpselt aasta tagasi oli mulle üks tähtsamaid. meenusid tollased tunded ja mõtted, ootused, lootused. tänavu on kõik teisiti. peab homme aja maha võtma ja veidi mõtteid paberile panema. isiklikke, salajasi mõtteid. ja aastale tagasi vaatama. mis oli ja mida polnud. ja mida ma tahan ning millest unistan. päikesejänku kirjutas, et tüdimus oli. oi, kuidas ma kardan sellist asja. sest ma näen seda tulemas… ei taha veel!

lendan homme üle pilvede ja näen päikest! takso on tellitud juba hommikul kella kuueks, i better get some sleep. hjaa, tahtsin veel öelda, et poodides oli täna hullumaja. käisime silliga suurt, 10-liitrist potti ostmas, pisikestest ei piisa meile, kuna oleme peaaegu professionaalsed võõrustajad. noh ja juba hommikust peale järjekorrad igal pool, rahvas käis jõulukinke ümber vahetamas. ja no aled hakkasid ka ju muidugi. helsingis on ikka väga palju rahvast, ma ütlen…

jõuluaeg on tore aeg… December 26, 2007

Posted by annushka in head ja paremat, oma kodu, pidulikult.
add a comment

jõulude pidamine on ikka täitsa väsitav. aga ilus ka. me otsustasime juba ammu silliga, et ei lähe kodunt mitte kusagile, vaid naudime oma vaffat korterit nagu kord ja kohus. kes tahavad, tulgu meile ise külla. ja tõesti, tõesti, ütlen ma teile, meil on käinud detsembris rohkem külalisi, kui vist terve aasta jooksul kokku. ja meil käib niigi palju külalisi…

laupäeval tuli issi veini, konjaki ja lilledega. tegime verivorsti ja hapukapsast ja piparkooke. eesti jõul vene keeles. pühapäeval tuli emme süüa tegema ja silli vend akvaariumit puhastama ja telekakanaleid püüdma. sest meie, kaks blondiini, vajasime abi. mitte niivõrd söögitegemisel kui kanalite püüdmisel. ma pole seda kunagi osanud. kui silli vend oma koju ära läks, läksime meie, naised, sauna. jõulusaun on soomes traditsiooniline nagu aamen kirikus. kuna me söökide puhul hindasime tänavu traditsioone, siis miks mitte ka kommete puhul. näiteks vaatasime esmaspäeval kõik koos igaaastast filmi it’s a wonderful life. oli küll armas.

esmaspäeval saabusid silli vanemad koos vennaga ning minu emme, et kõigepealt telekast jõulurahu kuulutamist vaadata ja siis riisiputru ploomikisselliga süüa. hmh, ma pole kunagi enne seda rahukuulutuskõnet teraselt kuulanud. see ju puhas manitsemine, ähvardamine ja korralekutsumine! nagu me elaks mingil keskajal… ja nagu mingi onu ütlemised mingil rõdul takistaks naise- ja lapsepeksjatest joodikutel oma koledaid jõulutegusid teha või enesetapjatel ennast tappa. ja karistusega ähvardamine minus küll mingit erilist rahu ja rõõmu ei tekitanud. nii et ma ei teagi, kellele see kõne suunatud oli…

peale sööki oli film ja siis läksid silli vanemad kirikusse. meil endil oli plaan minna alles ööjumalateenistusele kell 23, kuid kui aeg sinnamaale jõudis, olime me nii väsinud, et ei viitsinud oma konte kiriku poole lohistada. pool kuus oli jõulukontsert, silli mängis klaveril ja mina laulsin. emme vesistas ja silli vend kuulas, silmad kinni. teistele meeldis ka. isegi mulle endale meeldis, eriti ave maria (bach-gounod). tõeliselt ilus meloodia… pärast kontserti oli rikkalik söömaaeg: kalkunisink, rosolje eesti moodi, vormiroad, suitsukalad, jõululeib… siis veel kinkide jagamine ja magusa manustamine. võhmale võttis. magama läksime hilja.

hommikul emme tuli mind äratama, ma oleks veel vabalt põõnata võinud. aga kuna see teistele ei sobinud, siis vedisin end kohvilauda. hommikusöögiks oli riisiputru (jälle!) ja apelsine. ega kõht eriti tühi polnud… kui linnaliini bussid jälle tööle hakkasid ja emme piisavalt kohvi oli joonud, läks ka tema oma koju ja meil silliga oli paar tundi lebotamiseaega enne kui järgmised külalised tulema hakkasid. nimelt meie rahvusvaheline jõulupidu oli täna õhtul. esindatud olid indoneesia, ghana, bangladesh, pakistan, venemaa, eesti ja soome. silli oli meie peol ainuke soomlane. rootsi esindaja helistas päeval ja vabandas, et ei saa tulla, kuna oli jõluluvanatööst niivõrd väsinud, et pidi koju magama minema. vaene kurnatud jõuluvana…

sõpradele pakkusime jälle soome jõulumenüüd, mis oli nii geniaalselt koostatud, et ei sisaldanud üldse sealiha ning ka meie moslemitest sõbrad võisid kõigel endale vabalt maitsta lasta. vaid pakistani esindaja keeldus issi toodud punasest veinist, mis oli tõesti maitsev. meie sõbrad kinkisid meile hõrgu riisi-krabipulgasalati (venemaa) ja jumaliku banaani-shokolaaditordi (indoneesia). tort oli nii suur, et pool jäi alles. homme pakume järgmistele külalistele. sest homme tulevad silli sugulased. neljapäeval pidutseme silli sünnipäeva. ning reedel lendame kopenhaagenisse. küll meil on palju tegemist! kõige mõnusam on asja juures see, et kummalgi pole mitte mingisugust jõulustressi, kuigi võiks ju. noh, koristamise ja söökide-jookide pärast jne. ja sugulasi ju ei tea kui palju, muudkui voorivad sisse-välja. aga ei, meid ei häiri miski. hea ja mõnus on. on nii palju asju, mille eest tänulik olla. meid armastatakse ja meie armastame. meil on pered, sõbrad, kodu, tulevik, minevik. jumal hoiab, kaitseb ja juhib. kui see ununema kipub, siis tuletame seda üksteisele meelde…

viimasel ajal olen ma üha rohkem mõistma hakanud, et jeesus on inimkonna lootus ja tulevik. inimese nõrkus ja rumalus on lunastatud. minu isiklik nõrkus, rumalus ja isekus on lunastatud, mul on konkreetset lootust! universumil on hää meel. mitte selle pärast, et inimene on ennast ületanud ja paremaks hakanud, ei. vaid selle pärast, et arm on maa peale jõudnud ja ennast nähtavaks teinud…

lugemiseks pakun jõuluevangeeliumi uue nurga alt.

häid jõule kõigile!

liibanoni film, ziad rahbani muusika… December 21, 2007

Posted by annushka in vaata ja imesta.
2 comments

tayara men wara2, part 2

kui araabia või prantsuse keeltmõikad, võid tervet filmi vaadata. palestiina ja naabermaad on minu jaoks alati kuidagi hirmus südamelähedane regioon olnud. kuigi pole ise seal kunagi käinud. maybe one day…

piiriäärsetes kohtades peab ühendust valjuhääldajate abil hoidma. ilmselt neil messengeri ja skype’i pole. inimesed see-eest on sitked ja nutikad…

mr. mounir… December 21, 2007

Posted by annushka in tants ja trall.
add a comment

Mohamed Mounir – Weily Weily

mohamed mounir on nagu araabia tom jones, krussis juuksed, kortsus nägu, pruun nahk ja noored beibed ümberringi. aga lugu on hea. jonesil on ka häid lugusid…

väike kodune koosolemine egiptuse moodi… December 21, 2007

Posted by annushka in tants ja trall.
add a comment

Mervat Amin with dancers and Shafiq Galal – ميرفت امين

see valge öösärk mis ühel tibil seljas on, on galabeiya, meeste alussärk või nii. pidi naise seljas seksikas olema…

teine tibi nätsutab nätsu. siuke lahe kodune olemine neil seal, vesipiip ja mõned sõbrad. no orkester ka muidugi…

dinal on kalliskivid seljas. fatmel lihtsalt natuke ilusam ürp… December 21, 2007

Posted by annushka in tants ja trall.
add a comment

Dina & Fatme Serhan دينا

kitchen makeover… December 19, 2007

Posted by annushka in asjadest, oma kodu.
5 comments

minu väike kamorka on köögi kõrval ning kuna mul oma tuppa laud ei mahu, siis täidab köögilaud büroo ülesannet. algul oli meie köök väga paljas, ainult vanaema pitskardin rippus akna ees. siis ostsime köögivaiba. ning nüüd lõpuks ka vakstu. plaanisime seda ainult oma pool aastat… tuttava käest saime vana põrandalambi, mis kroonib kogu sisustuse. mulle väga meeldib.

köök enne

köök pärast

aasta tagasi… December 18, 2007

Posted by annushka in issand jumal.
7 comments

olen nüüdseks vist oma pms-i enam vähem välja elanud. päeval oli küll vastik, viha- ja enesehaletsusepisarad tulid mitu korda. õnneks silli on olemas! hakkasin temaga mingite käterätikute pärast tüli norima ja siis tuli ka tegelik põhjus välja. ja ma sain ta najal ühe hea peatäie nutta.  ning avatud olla sellest, kui palju shokolaadi ma täna sõin. kohe hakkas kergem. värsket õhku voogas sisse…

aasta tagasi oli mul 17. detsembril hoopis teine tunne, tohutult õnnelik olin. armas oli lugeda seda juttu. kogu oma emotsionaalse karusselli keskel lohutab mind see, et jumal on muutumatu. dünaamiline, kuid muutumatu. olenemata minu tunnetest või olustikust on mul elus üks kindel pidepunkt. terve jesaja raamat kirjeldab väga ilusasti ja tundeliselt jumala suhtumist inimestesse. isekatesse, närvilistesse, ebakindlatesse ja nõrkadesse inimestesse… 

Kuulge mind, Jaakobi sugu,
ja kogu Iisraeli soo jääk,
keda mul on tulnud kanda emaihust peale,
sülle võtta emaüsast alates.

Teie vana eani ma olen seesama
ja teie hallide juusteni ma kannan teid;
mina olen teinud ja mina tõstan üles,
mina kannan ja päästan.”

should i start taking drugs…? December 17, 2007

Posted by annushka in abbi, näägutusi, nii kurb.
5 comments

mul on viimasel ajal iga kahe nädala tagant või vähemalt korra kuus must masendus. ähhh. ma ei teagi, kas see on pelgalt psühholoogiline nähtus (ma olen maniakaal-depressiivne? käisin kunagi psihhaloogi juures ka, aga eriti palju targemaks ei saanud…) või on siin mingi seos hormoonidega. üks mu 40aastane sõbranna rääkis, et sellest ajast peale, kui tema hakkas beebipille sööma, on ta alati heas tujus, ei mingeid vihahoogusid. nomaitea. kuigi räägitakse, et rasestumisvastased tabletid ei kahjusta sigimisvõimet, siis mulle tundub see asi siiski kahtlane. mitte, et ma nüüd kavatseksin lähemal ajal lapsi hakata saama, aga… kunagi tahaks vist küll. ja kui taga on pikk “hormonaalne ravi”, siis kas need beebid ikka tulevad lups ja lups? tänapäeval on ju paljudel probleeme lapsesaamisega… kes on uurinud asja, võiks oma arvamust avaldada.

aga jah, masendus on. ikka. veel. midagi ei taha peale shokolaadi…

oum kalthoum – inta omri, oled mu elu… December 16, 2007

Posted by annushka in tants ja trall.
add a comment

ega üks korralik laululeelotus palju alla 10 minuti ei kesta. tänapäeval tehakse jah neid kaheminutihitte, aga kes neid hiljem enam mäletab. kalthoumi ema lauldud neljakümneminutised lood on jäänud ikka ajalukku. inta omri on üks kuulsamaid lugusid ja umm kalsoum on egiptuse kõigi aegade kõige kuulsam laulja, ever.