jump to navigation

päike paistab… December 31, 2009

Posted by annushka in elu on ilus, pidulikult, seiklused shotimaal.
2 comments

ilus ilm on. olen terve hommiku vegeteerinud, mediteerinud, lugenud  ja palvetanud, muusikat kuulanud, kohvi joonud, kirjutanud… nüüd võiks tõesti välja minna ja päikest nautida.

nii armas on eesti blogisid lugeda, mul on jõulude aegu alati eesti-igatsus peal, samamoodi nagu jaanipäevalgi. väga kiiduväärne asi, et toredad inimesed blogivad, mina saan siin kaugel ka eesti pühadest osa. talvest ja toitudest ja meeleolust ja… kodune ja soe tunne tuleb. aitäh kõigile armsatele blogijatele!!! head uut aastat ka!

Advertisements

jõulud glasgows… December 30, 2009

Posted by annushka in elu on ilus, head ja paremat, pidulikult, seiklused shotimaal.
add a comment

no ma ei reisinud jõuludeks kuskile, eks. tähendab, ei reisinud kaugele. jõuluõhtu veetsin sõprade juures maal, glasgowst väljas. ilm oli juba mitu päeva külm ja lumine, rongid sõitsid täiesti suvaliselt ja juhuslikult. oma viimasel tööpäeval ootasin hommikul kella 6.15 alates kaks tundi, et äkki rong viib mind tööle. no ei viinud. ja jaamas oli ikka põrgulikult külm ka. kõndisin siis ära koju. sest rongid ei sõitnud. huvitav, et kella kuuene rong mind ilusti linna viis… enivei, mul olid kahtlused jõuluõhtuse reisimise kohta. aga rongid käisid. küll pooletunniste vahedega, aga käisid. nii et kohale ma jõudsin. kohapeal sain laudlinu triikida, süüa keeta (brüsseli kapsaga olen ma nüüd nii palju mässanud, et terveks aastaks aitab! sellest postitus hiljem, kui ma pildid kuidagi oma uuest telefonist kätte saan.) ja lauda katta enne teiste külaliste saabumist. külalisi oli nii palju, et tuli kaks lauda teha, elutuppa ja kööki.

hiljem läksime R-ga (sõbranna norrast) glasgows tema kohalikku kirikusse ööjumalateenistusele. väga armas oli, pisike kirik, sõbralikud inimesed, laulsime jõululaule ja meile pakuti ka jõuluhommikusööki, mis tähendas küpsiseid ja sooja ingverimahla. nummi. R-i mees oli öövahetuses tööl ning mina olin siis naisele seltsiks. hommikul jõime kohvi ja pläkutasime nii kaua, kuni meile jõudis järsku kohale, et külalised saabuvad paari tunni pärast aga meil kartulid veel koorimata ja sink alles verine. panime siis singi ahju ja hakkasime koorima ja moorima. R-i mees arvas, et mis perfect christmas see selline on, kui me niimoodi loba ajame, selle asemel, et köögis tegelda. plaanitud lõunast saigi hoopis varajane õhtusöök. ega keegi külalistest pahaks ei pannud, neile oli kergenduseks, et ei pidanud liiga vara kohale tulema. ikkagi jõuluhommik, kesse viitsib kiirustada. R-il oli mingi eriline retsept singi küpsetamiseks, nagu star trek või midagi sellist…

kuna R-i mees on inglane, siis oli ostetud ka korralik jõulupuding ja sellele pisteti tuli otsa. brändikastmega oli väga hea, kusjuures. esimest korda sõin. see suur valge kausitäis pildil on trifle, väga mõnus ja kerge suutäis liiga magusate kookide vahele. kuna kohal oli ameeriklasi, saime ka kõrvitsapirukat. ma ei tea, mida selle kõrvitsaga enne pirukasse panemist tehakse, aga kõrvitsa maitset seal küll pole.

kuuse ehtimine jäi R-i peres väga hilja peale, alles jõulu esimese päeva õhtuks said kuulid külge. õnneks neil oli paar agarat abilist külas, ma ei tea, kuidas nad oleks muidu üldse hakkama saanud.

lambad lumes… December 30, 2009

Posted by annushka in annushka imedemaal, asjadest, elu on ilus, elus ja terve, lallallaa, meestest, pidulikult, seiklused shotimaal.
add a comment

lumi ja jää on vallutanud shotimaa. käisin aberdeenis nädalavahetusel. sõit sinna kestis kuus tundi, kuna mingid teed olid suletud ja ma ei tea, mis kõik viga oli. pidin jõudma aberdeeni 13.40, tegelikkuses sain bussi pealt maha 17.15… teel nägin palju lambaid lumes. palju autosid ka, justkui eksinud lambukesed, kes ei teadnud, mida teha ja kuhu sõita. mõned autod olid lihtsalt teepervele jäetud. aga lund pole siin midagi nii palju, et hulluma hakata. minu arvates üsna vähe, just ja just saab suusatada. inimesed kelgutasid agaralt. aga ei häda midagi, kohale ma ükskord jõudsin ja siis söödeti ja joodeti mind korralikult endise töökaaslase juures. lõunast sai hoopis õhtusöök. ja sain kuulda ka kõik endise töökoha uudised ja kuulujutud. väga huvitav oli!

käisime sõbrannadega vaatamas filmi john lennonist, nowhere boy. täitsa kõlbas vaadata, pisara võttis lahti ja puha. endised korterikaaslased usha ja lalitha nõudsid kino, aga mina olen pirtsakas ja mulle iga film ei meeldi. nii et nowhere boy oli minu jaoks ainus variant, kõik teised filmid olid imelikud. enne kino väsitasime end poolsurnuks, sest plikad tahtsid shopata. ja no muidugi jõuluale kutsub ju terve rahvastiku korraga shoppama. küll oli ikka inimesi! shoppamine pole üleüldse minu lemmiktegevus, eriti siis veel sajakümne miljoni inimesega ühel ajal. aga ellu ma jäin, ja mõne riidehilbu ostsin ka. mulle on hakanud türkiissinine ja siniroheline meeldima. ostsin ka paar odavat plaati – kuigi emme vannutas mind, et ma mitte ühtegi plaati enam elu sees ei ostaks, mul olevat neid ülearu. aga no neid paari oli mul hädasti vaja ju. paolo nutini ja jack johnson. ma olen nende plaate tahtnud juba suvest saati…

lalitha läheb aprillis mehele ja kolib ameerikasse. kurb. tal on endal ka veidi kurb. aga elul on omad seadused. kui su vanemad on sulle ikka lõpuks ometi pasliku poisi interneti kaudu välja valinud, siis ei küsita, mis mandril ta elab. mind on ka pulma kutsutud, aga ma vist ikka ei sõida nädalaks indiasse, et pulmas ära käia. eriti kui mul on aastas ainult 28 päeva puhkust. soome ja eesti tuleb ju ka sõita, pole siin miskeid india reise tarvis.

homme on aasta viimane päev! oo, nostalgia ja elurõõm korraga… väga lahe! lähen õhtul edinburghi pittu, ja pärast lubati mind autoga glasgowsse koju tuua. milline luksus! viimati ma ärkasin 1. jaanuaril omas voodis aastal 2001. ega mulle meeldib külas ööbida, aga vahelduseks on mõnus ikka oma kodus ärgata. kuigi ega ma pikalt magada ei saa, sest plaan on paari perekonnaga maale sõita reedel. noh, neil väikesed lapsed, nad pittu ei saa. et siis saab varakult teele asuda. aga eks ma autos maga, kui vaja. paar viimast päeva ma polegi muud teinud, kui söönud, maganud ja telekat vaadanud. nii mõnuuuuuuus… mulle ikka jubedamalt meeldib laiselda. homme hakkan jälle aktiivseks ja energiliseks. ehk isegi koristan veidi. ja viin katkised saapad parandusse. ja lähen registreerin end kohalikus raamatukogus.

täna käis sõbranna korraks külas (ainult poolteist tundi saime rääkida, sest tal oli kiire) ja teatas,  et mees, kelle suhtes ma olin väikest lootust hellitanud, palus ühe mu teise sõbranna endale tüdrukuks. vat siis. ega ma eriti kurb ei ole. sest see minu lootus oli ikka väga väike ega põhinenud millelgi konkreetsel. mul on isegi hea mee, et nüüd vähemalt see mure kaelast ära, et kas ja mis ja äkki… pole enam mingit äkkit.

ah, ja nohu on mul ka. jälle…

valge maa… December 20, 2009

Posted by annushka in annushka imedemaal, elu on ilus, lallallaa, seiklused shotimaal.
add a comment

ohhoo, glasgows ja edinburghis ja vist üldse kogu briti kuningriigis on lumi maas. hommik oli küll üliilus, päike paistis, lumi sillerdas, ma jõin kohvi ja olin sohva peal kägaras aga sisemiselt sillas…eile olin edinburghis ja külmusin luuüdini ära. sest kodunt väljudes oli ilus kuiv ilm ja päike paistis (kes ütles, et shotimaal ei paista päike, mis, ah?). poolel teel edinburghi oli aga siuke tuisk ja torm, et mul tõusid bussis juuksed hirmust püsti. sest ega siin ju talverehve keegi ei kasuta. jah ja siis külmetasingi terve päeva. aga ilus päev oli. käisime sõbrannaga minu jaoks uues kohvikus, spoon. väga armas interjöör ja teenindus oli ka kena. seal käiks kohe kogu aeg, kui saaks. peaks glasgows ka leidma mõne imelise kohviku…

laulsin täna jumalateenistusel händeli how beautiful are the feet of them that preach the gospel of peace. eks ma oma parematel päevadel oleks suutnud seda laulda õiges helistikus ka, aga nüüd tuli ikka kuus korda madalamalt laulda. kuigi –  kuulaja saab sõnadest kordades paremini aru kui laulja ei pea viimaseid noote pilvepiiril püüdma vaid võib sõnu normaalselt hääldada. nii et ma pole üldse sorri et klassikalise laulu reegleid rikkusin. vähemalt rahvas mõikas, millest jutt. sõnad on ju ilusad. siin on hoopis arusaadavam variant samast loost. kas just ilusam, aga…

oh, ma pean magama minema. kell juba pool üksteist, mul vaja kell viis tõusta. seda tahtsin siiski veel mainida, et sel aastal ei reisi ma jõulude ajal mitte kusagile! olen kodus. no ööbin ikka sõprade juures mõne öö, aga no ikkagi samas riigis, kus parajasti elan. see on nii esimest korda 12 aasta jooksul!!! küll on lahe. ma loodan isegi esimese jaanuari hommikul oma voodis ärgata. seda tuleb veel veidi orgunnida…

talvine teisipäev… December 15, 2009

Posted by annushka in careerscotland, elu on ilus, head ja paremat, oma kodu, pidulikult, urheilu tappaa.
add a comment

täna oli maa hommikul härmas. tähed särasid taevas ja mingid harakad laulsid, kui ma hommikul kell kuus peatuses rongi ootasin. ilus! ja mul oli jõulutee kruusis. ilus suur roheline kruus on, kaanega. hea rongi peale kaasa võtta. mulle meeldib hommikune rong. rahvast on vähe ja aeg nagu peatuks. kuigi ei peatu ju. tööjuure peatus tuleb ilmtingimata ja siis peab ennast mõnusast rongi- ja raamatukookonist välja veeretama ning asjalikuks hakkama. mul on mõned lahedad tööreisikaaslased, itaaljamees matteo ja kena itaalia näitsik manuela. manuela on selline sassis pea ja kireva kuuega maailmarändur, kel on suur ja soe süda. nii armas inime! matteo on ka nummi, laia särava naeratusega ja saab plikadega hästi hakkama.

mul on täna vene päev, kuigi algas itaallastega. ostsin poola poest tatart ja praadisin sibulaga läbi. söön majoneesiheeringaga (ostsin ikeast) ja kuulan ivan kupalat.

varsti on jõulud, jee. saab olla ja lakke vahtida ja magada ja süüa ja kõndida. ma ei reisi mitte kuhugi sel aastal. lausa imelik. viimase 15 aasta jooksul on olnud vist ainult paar jõulu, kus ma riigipiire poleks ületanud… nii hea on niisama olla! ei pea kohvreid pakkima ja üldse.

jäin täna töölt tulles rongis tukkuma ja ärkasin selle peale üles, et hammustasin endal kogemata huulde. küll ma magan ohtlikult. mõned elavad ohtlikult…

laupäeval pidasime inglikesega soolaleivapidu. külla tuli palju lapsi ja täiskasvanuid. tegime diskot ja sõime pitsat ja elasime ennast igate moodi välja. vaesed naabrid. kuigi me kahtlustame ja loodame, et ehk all korrusel kedagi ei ela. ag pidu oli vägev. lapsed on nii mõnusad, panevad täiskasvanudki ennast vabalt tundma.

ma nüüd raporteerin siin nagu mingis aruandes, et mis ma teinud olen, aga mul pole hetkel ka muust kirjutada. nii et käisin eile kepikõnnil glasgow linnas. see oli mu esimene sportlik tegevus kahe kuu vältel (kui rongile jooksmist mitte arvestada), sest ma olen ju hirmkaua köhinud. nüüd enam ei köhi. tegin paar jooksusammu ka. nii hea oli. hakkan jälle tasapisi sörki tegema, siis tuleb kevad ka kiiremini. ja ilusas tuledega kaunistatud west endis on kena joosta ka. kusjuures enamus tervisejooksjatest kannavad lühikesi pükse. detsembrikuus!!! shotlased on veidi imelikud…

rjaboshapka ruulib! December 3, 2009

Posted by annushka in hähhähää, tants ja trall, vaata ja imesta.
add a comment

Belly Dance Stars Parody Алексей Рябошапка

ohhohhooo, mis ma leidsin facebookist! tantsututtav pani lingi üles, milline aare!!!! parodeerida tantsijaid nii hästi ja stiilselt, oi mul pole sõnu. kui see mees oleks veel naine, noh, et oleks juuksed ja mõned ümarused, siis teda vaataks söömata. eriti kui ta teeb “õiget” tantsu, ehk tanstib iseendana.

ma olen fänn! davai, zazhigai, aleksei!!!

veest ja kuuskedest… December 3, 2009

Posted by annushka in annushka imedemaal, oma kodu, pidulikult, seiklused shotimaal.
1 comment so far

kas teate, et igas normaalses peres on jõulukuusk juba ehitud? ma olen põhjamaalt ja aeglase reaktsiooniga, mul ei tuleks elline asi novembri lõpus mitte pähegi. britid ja shotid on kiiremad.

mõtlesin just praegu pärast vintsutavat ja pikka päeva, et panen masinatäie pesu pesema ja lähen ligunen ise vannis. noh, meie kodus, tuleb välja, on ju ainult üks vilets boilerikesekene, mis vanni väga aegamööda täidab ja niikaua pesumasina tuled vilguvad, et vett pole. säh sulle. isegi radiaatorid ei läinud soojaks ega tuhkagi. ei tea, kas ma dushshi all saan olla, kui masin peseb. või jääb pesu loputamata? eks me näe.

homme sõidan londonisse. laupäeval teatrisse ja pühapäeval kirikusse. esmaspäeval ööbussi pealt otse  tööle. noh, nii kaua kui ollakse noor, tuleb elada ohtlikult. kahjuks ma hakkan tähele panema, et ei jäksa enam eriti… eile läksin kell kaksteist öösel magama, sest ostsin endale uue telefoni ja mässasin sellega. hommikul kell viis, kui seesama uus telehvoon äratas, polnud üldse tore. terve päeva olin uimane. vanadus ei tule üksi ja starost ne radost. jajah. lapsepõlve süütud, muretud mängud on läbi…