jump to navigation

jälle see naaber… November 30, 2006

Posted by annushka in naabritest.
add a comment

kell on 01.17. ülevalt naaber vaatab monty pythonit. sest kuulda on laul “always look on the bright side of life”. tal on seal sõpru ka, ma kuulen, kui nad räägivad. õnneks pole kuulda, mida nad räägivad…

mulle meeldib maksavorsti paljalt süüa… November 30, 2006

Posted by annushka in head ja paremat.
7 comments

kui väga külm hakkab, siis viskan ikka mingi hõlsti peale. aga tegelikult ka, jube hea. lusikaga, ilma leivata. mmm…

p.s. ja ei, ma ei taha teada, millest maksavorst tehtud on. miks ilusat elu mingite faktide teadmisega ära rikkuda?

dream a little dream… November 30, 2006

Posted by annushka in priske koolmeister.
add a comment

ma nägin öösel und, et õpetasin mingile kaheksandale klassile rootsi keelt. ning olin täiesti hämmingus, et neid huvitas see asi. kõik tegid kenasti harjutusi ning said mu rootsikeelsest kõnest aru, töötasid kaasa jne. ma olin ikka täielikus segaduses, et kuidas on selline asi üldse võimalik. no siis muidugi kukkus keegi õpilane tooli pealt maha ka vahepeal, aga ikkagi…

madis-mart-siim-horaazio… November 30, 2006

Posted by annushka in hähhähää.
add a comment

ohhoo, kus on hea lugu netis püsti. õigemini ämbritäis häid lugusid! lugege pilleriinu postituse kommentaare! rehepapp on igatahes minu lemmik. jubejuss ja uhkeloom ja rehepapp on nagu ebapüha kolmainsus või midagi sellist… aint et rehepapil pole oma ploogi. laisk on. a no millal rehepapp on ausat tööd teinud, ah?

the merry blues… November 29, 2006

Posted by annushka in näägutusi.
4 comments

mõnel päeval tundub, et absoluutselt kõik inimesed siin ilmas on loodud selle jaoks, et mind närvi ajada. tänaval koperdavad ees, lasevad ukse vastu su sõrmenukke kinni, ütlevad asju, mis sind kurvastavad ning ei tee selle juures teist nägugi. inimesi on liiga palju ning keegi ei tee, nagu mina tahan.

näiteks loengusaalis istutakse pika pingirea mõlemasse otsa, jättes keskpaiga täiesti tühjaks. siis sa pead neist mööda trügima, kui sinna istuma lähed. see on nagu mingi taud, et istutakse ainult rea otsas. rea otsi ei jagu ju igaühele, mõni peab ikka keskel ka istuma. viimasel ajal mõtlen ma kahjurõõmuga, et häh, oma viga, et nüüd püsti pead tõusma, kui ma sust mööda lähen. ükskord lasin pingiotsa neiul püsti tõusta, et oma asjad kohale panna. kuna loengu alguseni oli veidi aega, käisin veel oma veepudelit täitmas. neiu pidi jälle minu pärast kaks korda püsti tõusma. kuradike minu sees muudkui muheles…

kui ma olen pahas tujus, siis tahan hirmsasti oma lemmiknarkotsi ehk suhkrut. istusin täna vihaselt metroos ja plaanisin, kuidas lähen poodi ja ostan suure laadungi jäätist. ja söön korraga ära. las siis maailm näeb, et mina teen, mis ise tahan. voh! siis hakkas tasapisi koitma, et tegelikult teen ma sellega halba ju ainult iseendale. maailmal on täitsa suva. teistel ongi parem irvitada, kui ma jälle veidi pekisem olen. ning millest on jäätis tehtud? sajast miljonist protsendist suhkrust ning lisaainetest E123-E666. ja vot ei läinudki poodi jäätisejahile. keetsin hoopis putru. mul on mandariine ka. jonnimistuju on peaaegu möödas…

talisman… November 28, 2006

Posted by annushka in tants ja trall.
1 comment so far

kui sa plaanid järgmisel laupäeval helsingisse tulla, siis tule ja vaata ka talismani. mina teen koos paari sõbraga neile soojendust. et rahvas oleks ikka staarideks valmis. ja no kaugel see mu oma staari elugi enam on…

kohtume savoys!

hah! November 27, 2006

Posted by annushka in hähhähää, meestest.
2 comments

maailm on täis komöödiaseriaale, kus naerdakse nende üle, kes mõnele inimesele armunult otsa vaatavad ning tema jutust tuhkagi aru ei saa. kuna on nii lummatud oma vestluskaaslase ilust või maitea millest.

noh, siuke asi juhtus täna siis lõpuks ka minuga. ma olengi enne sellistesse veidrikesse üleolevalt suhtunud, et kamoon, mees (või naine), mis, jutust ei saa aru või? et mis sa vahid seda rinnapartiid, ole asjalik. nüüd olen siis selle armunult vahtimise ka isiklikult ära proovinud. lausa töö juures.

selles koolis, kus ma hetkel asendusõpetaja olen, on väga kena, meeldiv ja muidu nunnu asedirektor. temaga mul ongi seal koolis kõige rohkem asjatamist, et kus ja mis ja kuidas raamatud, igasugu paberid ja kontrolltööd oleks seal kus vaja ja siis kui vaja. täna seisime koos koridoris teadetetahvli ees ja ta ütles midagi neljapäeva kohta. mina registreerisin ära ainult sõna neljapäev, sest imetlesin parajalt tema armsust ja keskendusin sellele, et see mees üldse olemas on. mitte sellele, mis toimub neljapäeval. siis küsisin, et misasja? noh, et ta paneb need siis sinna neljapäeval. jaa-jaa, olin mina nõus. ei julgenud küsida ka, et vabanda, aga ma ei saanud su jutust praegu sõnagi aru.

hiljem raalisin välja, et ta rääkis vist kontrolltöödest. eks ma neljapäeval lähe kohale ja vaata, mis nendega siis on…

mere christianity… November 25, 2006

Posted by annushka in issand jumal, literatura.
6 comments

Good infection

In Christianity God is not a static thing – nor even a person – but a dynamic, pulsating activity, a life, almost a kind of drama, a kind of dance. The union between the Father and the Son is such a live concrete thing that this union itself is also a Person.

The Church exists for nothing else but to draw men into Christ, to make them little Christs. It says in the Bible that the whole universe was made for Christ and that everything is to be gathered together in Him.

We shall love the Father as He does and the Holy Ghost will arise in us. He came to this world and became a man in order to spread to other men the kind of Life He has – by what I call ‘good infection’. Every Christian is to become a little Christ. The whole purpose of becoming a Christian is simply nothing else.

“Be perfect, as your heavenly Father is perfect.” Mt 5:48

I find that good many people have been bothered about that. Some people seem to think this means “Unless you are perfect, I will not help you.” And as we cannot be perfect, then, our position is hopeless. But I think he meant “The only help I will give is help to become perfect. You may want something less: but I will give you nothing less.”

That is why He warned people to ‘count the cost’ before becoming Christians. “Make no mistake,” He says, “if you let me, I will make you perfect. The moment you put yourself in My hands, that is what you are in for. Nothing less, or other, than that. You have free will, and if you
choose, you can push Me away. But if you do not push Me away, understand that I am going to see this job through. Whatever suffering it may cost you in your earthly life, whatever inconcievable purification it may cost you after death, whatever it costs Me, I will never rest, or let you rest, until you are literally perfect – until My Father can say without reservation that He is well pleased with you, as He said He was well pleased with Me. This I can do and will do. But I will not do anything less.”

And yet, this Helper who will, in the long run, be satisfied with nothing less that absolute perfection, will also be delighted with the first feeble, stumbling effort you make tomorrow to do the simplest duty. God is hard to satisfy, but easy to please.

Nice people or new men?

Much is expected from those to whom much is given. If you mistake for your own merits what are really God’s gifts to you through nature, and if you are simply contented with being a nice person, you are still a rebel: and all those gifts will only make your fall more terrible, your corruption more complicated, your bad example more disastrous. The Devil was an archangel once; his natural gifts were as far above yours as yours are above those of a chimpanzee.

But if you are a poor creature – poisoned by a wretched upbringing in some house full of vulgar jealousies and senseless quarrels – saddled, by no choice of your own, with some loathsome sexual pervesion – nagged day in and day out by an inferiority complex that makes you snap at your best friends – do not despair. He knows all about it. You are one of the poor whom He blessed. He knows what a wretched machine you are trying to drive. Keep on. Do what you can. One day (perhaps in another world, but perhaps far sooner than that) He will fling it on the scrap-heap and give you a new one. And then you may astonish us all – not least yourself: for you have learned your driving in a hard school. (Some of the last will be first and some of the first will be last).

C. S. Lewis: Mere Christianity
(First published in Great Britain 1952)

sel bloggeril on jälle midagi viga. pähh. sööb mu tekstid ära. ainult pealkirju saangi kirjutada. eks ma siis oota, kuni maailm jälle parem on…. November 23, 2006

Posted by annushka in elu on ilus.
add a comment

hahaa, tegin esimest korda elus sellist asja nagu clearing my browser’s cache. mul pole õrna aimu ka misasi see cache on aga nüüd saan ma jälle postitada. jee! oh seda õnne küll. maailm on jälle parem.

ma olen juba väikest viisi itinaine…

kvinnor är inte heller fy skam… November 21, 2006

Posted by annushka in hähhähää, meestest.
2 comments

en kille sanoo: DEN tiden var min vildaste period med vin, kvinnor och sång.
annushka sanoo: men vin och sång är viktiga 😉
en kille sanoo: kvinnor är inte heller fy skam – men det borde räcka med en
annushka sanoo: hahaha 🙂
annushka sanoo: och inte är mycket vin så bra heller…
en kille sanoo: näe, för de två andra kommer liksom i släptåg …

niiet pole neil naistel ühekaupa häda midagi. vähemalt üks sõber arvab nii…