jump to navigation

pärast pikka blogimispausi… May 26, 2007

Posted by annushka in annushka imedemaal, elu on ilus, meestest.
2 comments

käisin hiiumaal kolm päeva. jätsime suuremale osale saarest oma jalajäljed maha. vahva giid oli meil, tiiu nimeks, rääkis igasugu lugusid ja viis meid oma sõbra restorani sööma kärdlas. sõber oli ka mõnus, siuke imelik mees. kui me lahkusime, siis ma kummardasin talle sügavalt. ta naeratas kohmetult. tegin hiiumaast palju pilte, juttusid on ka veidi meeles. saan nad flickrisse laadida alles järgmisel kuul, siis kirjutan pika loo reisist ja panen pildid ka. jääb kena mälestus. ma eiteadnudki, et kärdla nimetus tuleb rootsi keelest, kärr dahl, soo-org. vahva info, eksole.

käisime sõpradega ka kuopio metsas kännu otsas. neli päeva olime. hea oli. järv ja saun ja grillimine ja tsillimine. ei mingeid mugavusi peale elektri. isegi kraani polnud majas. hambad ja nõud pesti järveveega, sest kaevuvesi oli sogane veel. kui välikemmergu tünn täis sai, kaevasid mehed selle sisu maa sisse ja panid tünni oma kohale tagasi. täielik öko. pannkooke tegime ka lõkke peal. aeg läks nii kiiresti, et ma lausa ehmatasin, kui ärasõidupäev kätte jõudis. harjutasin ka autoga sõitmist, kihutasin 300 kilti mõnuga maha. vahepealoli autoõnnetus, siis sai kümme kilomeetrit ainult esimese käiguga edasi, vahepeal seisime ka. oligi hea, sain siduri tõstmist harjutada, ma pole enam-vähem 4 aastat autoga sõitnud. hea, et nüüd oli võimalus asja veidi käppa saada. sest ma kolin homme ja juhin ise minibussi, mis kogu mu kolu teise linna otsa peaks transportima. imelik auto see minibuss. täna tegin väikese treti, et uue autoga harjuda. polnudki väga viga. loodan, et homme koormaga uppi ei sõida…

ma läksin esmaspäeval jälle laeva peale tööle. juba kolmandat suve. mõnus töökoht on mul, kui mitte arvestada mõningaid vähem meeldivaid juhtumeid. nagu näiteks, et juba esimesel tööpäeval pidin ma sitta rookima, sest keegi inimene suvatses mööda laevakemmergu seinu kakada. ja no täna käis kari noori briti rugby-poisse, kes õlut kaanisid, mulle silma tegid, kätt suudlesid ja vetsu täis kusesid. mina pidin pärast kusehaisu likvideerima. väga proosaline. aga selles kambas oli küll üks väga kena poiss, kes mulle komplimente jagas ja silma vaatas ja igati hakkaja oli, noris näiteks musi. nunnu. eriti sellepärast, et ma olin temast vist kümme aastat vanem. see tõstab mu ego nii et koliseb. 

pole kaua bloginud. internetti polnud ja aega ka polnud. ja täitsa hästi sai hakkama. ma arvan, et internetipaast tuli mulle täitsa kasuks. aga ma kavatsen nüüd ikkagi jälle blogida. et oleks hiljem, mida lugeda.

Advertisements

eurovisioon matab… May 11, 2007

Posted by annushka in elu on ilus.
1 comment so far

mamma mia, helsingis on rahvast rohkem kui inimesi. ja veel reede ka, iga mats on oma õllepudeliga tänavale roninud. ei noh, täielik rahvaste paabel. ma püüdsin rahulikult punktist A punkti B siirduda, aga ei saand, hunt oli ees. lennates ka ei saanud, pidin hoopis teosammul kulgema. aga iseenesest tore, inimesed on rõõmsad. sambakarnevali nägin. õues on ikka rämedalt külm, näitsikud sambatasid poolpaljalt. vaesekesed. need, kes seal brasiilias sambakostüüme välja mõtlevad, ei saa vist aru, kui külm meil siin on. ainult tissihoidja ja sukkade väel õues ringi lipata on ikka kangelastegu. mis sest, et pahmakas sulgi peas. ikkagi mai mesjats. sambanaised on eurovisiooni kangelased minu meelest. 

homme läheme senatiplatsile viisusid vaatama. enne seda on mul veel tanstukooli kevadpidu. ja enne seda lauluproov. tuleb kiire päev. aga minu õpilased esinevad minu tehtud tantsuga. kui nunnu!!! ma olen neist väga vaimustuses. elu on lill…

religioon ja mehed… May 9, 2007

Posted by annushka in issand jumal, meestest.
add a comment

religioon ja mehed on hetkel minu elu märksõnad. mul on ikka mingi kalduvus mehkeldada nende va araablastega. nii lahedad tüübid, noh. meil on täitsa klapp olemas. aga nad on enamjaolt kõik moslemiusku. mis ei käi jälle minu veendumustega kokku. ja siis ongi jokk. kurb ja lühike armastuslugu. eile rääkisin telefonis pikalt ühe oma soomlasest austajaga, kes on väga nördinud selle üle, et ma mingitele araablastele silma viskan ja temaga abielluda ei taha. aga ega tema ka eriti usklik ei ole. nii et üks ja sama. määrav tegija siin on isiklikud veendumused, mitte kultuur või rahvus, eksole.

lugesin ükspäev pauluse 2. kirja korintlastele 12:7-10. seal ta järjekordselt vastandab maailmas ja jumala riigis elamise, et inimene peab ikka valima emma kumma. et mõlemasse pole võimalik täiega investeerida. ja kui siin maapealses elus on midagi nihu, on siiski võimalik rõõmus ja tänulik olla, sest kristus elab minu kaudu. aga mul on valik, kas ma lasen temal kasutada minu nõrkusi, või tahan ma ise kõige üle otsustada ja selle maailma kriteeriumide järgi tugev olla. noh, hetkel oleks väga mõistlik ise otsustada võtta endale üks tore mees, kes ei laaberda ega peksa naisi ja kellega klapib muidu ka, väike armas pere luua, posu lapsi teha ja siis õnnelikult maja jaoks raha koguda. bioloogia dikteerib juba ka päris kõva häälega, kell tiksub ju. aga mul on selline kinnisidee, et ma tahan meest, kellega koos taeva poole tüürida, eluraskustest hoolimata. see elu siin selles kehas pole minu lõplik siht ja eesmärk, see on alles pika loo algus. asi algab täiega peale siis, kui nähtamatu maailm nähtavaks muutub ja kõik avalikuks saab. no aga püüa seda juttu oma noorele tahtmist täis kerele rääkida, kui ilusate silmade ja kena naeratusega meeskodanik sind moosib…

virvendusi… May 7, 2007

Posted by annushka in elu on ilus, meestest, näägutusi.
4 comments

hommikul on nii armas musi saada. sain eelmisel nädalal kahel hommikul järjest hommikumusi. what a bliss. muidu on olnud kiired ja veidi segased ajad. täna oli vene keele süntaksi eksam, neljapäeval saan tulemuse teada. ega see tulemus eriti hea vist ei ole, kui arvestatud saaks, oleks õnn majas. ma teen  seda eksamit juba teist korda ju. no kaua võib. jah, ja kodus internet jumpsib jälle. väkk. no ei tööta. uut adsl-boksi mul pole vist enam mõtet osta, kuna kolin varsti ära. uues kodus on juba internet sees, ma ainult lülitan ennast kah sisse. niiet… kuidagi naljakas on ilma võrguta elada. harjunud juba öösiti kuvari taga tiksuma. kujutage ette, ma olen isegi paaril õhtul normaalsel ajal magama läinud, sest netti ju pole. raamatut loen küll veel voodis, aga siis kustun, plõksti, ära. arvuti taha ikka ei kustu ju.

hellu kutsus mind rõõmsasse orkutiperre. heh. ma mõtsin küll, et mina sellise jamaga jändama ei hakka. aga seal paistab igasugu huvitavaid tüüpe olema. ja saab äkki vaadata, mis vanad klassikaaslased ja muud tuttavad teevad. mõni ikka on end sinna üles riputand. kohtusin täna helsingis idakeskuses oma eestiaegse pinginaabri emaga. no küll on maailm ikka väike! ja etskae imet, temagi pani sama kildu, mida paljud teised tuttavad mul. no kuda see on võimalik, ah? see on vist mingi karmaseadus või midagi sellist. maivõi. naerma ajab lausa!!!

siis veel tüüpiline naise hala – üks mees on mul pea sassi ajand. ei lähe üldse pea seest välja vaid teeb seal oma trikke. isn’t it nice when two people like each other? küsis ta mult eile. nojah, aga on ju pirakas vahe sellel, et ollakse armunud ja sobitakse kokku, ja siis sellel, et omavahel absoluutselt mittesobivate inimeste vahel on füüsiline tõmme! meil on paraku see viimane. ja mu ajud on krussis. õnneks aeg parandab kõik haavad ja lahjendab igasugused kired. jääme ootama seda aega…