jump to navigation

tervis ja kultuur… February 26, 2013

Posted by annushka in abi elu, literatura, oma kodu, priske koolmeister, urheilu tappaa, vaata ja imesta.
add a comment

meil mehega plaanis 4. mail poolmaraton joosta. noh, plaan paaniks, aga joosta tuleb ju ka. riputasin siis meile seinale üles kummalegi oma jooksupäeviku, et siis kohe näha, kas saab asjast sotti või mitte. igatahes praeguse seisuga jookseme küll neljandal mail. kui muidugi mu põlv üles ei ütle, ta ei kannata väänamist üldse, hakkab kohe nutma. aga joostes pole ju vaja väänata. ja ega ma tegelikult mehe pärast ei muretsegi, tema jookseb kasvõi tagurpidi selle maa maha minu meelest. ma rohkem pabistan ikka enda pärast. sest mul ju ikkagi 20 kg ülekaalu ja jalad ka na lühikesed… kuid ehk 10 nädalaga saab lihased ja südame nii üles töötatud, et 21 km ära ei tapa.

nii et kevad ja jooks ja päike. vahva.

kodu hakkab meil ka tasapisi kodumaks muutuma. eelmisel nädalal käisid ühed onud ja viisid vana mööblit minema, et me saaks uut osta, heh heh. no neli tooli ostsime ikeast, sest meie vanad logisevad juba nii palju, et isegi vanakraamimehed põlgasid ära. toolid on liimitud, nii et kruvide pingutamine ka ei aita. aga eks ikea toolid kõlbavad kah. magamistoast saime minu vana voodi viimaks ometi välja, küll meil sai nüüd kena buduaar. hästi neutraalne, valge, beezh ja hall. rohelised padjad voodil ning üks sinine kapp seina ääres.

eelmisel nädalal oli talvepuhkus, küll oli mõnus. ma ei tahtnud üldsegi tööle tagasi tulla. ega õpilased ka ei tahnud. nii et me mõistame üksteist täiesti. nüüd ootab mind ees ainult kirjandite ja sõnatööde parandamine, ning hindamine, hindamine, hindamine.

käisime eile vaatamas svenska teaternis kristina från duvemåla. no küll ma nutsin. võibolla mitte just nii palju, kui les miserables’it vaadates turkus, kuid siiski kõik kaasas olnud taskurätikud nuuskasin täis. nii armas oli, et sain muusikali oma mehe kaisus vaadata, see lohutas. eks ma võrdlesin kristina elu oma eluga, ja mul oli temast nii hale. kuid see mulle meeldis, et tal oli hea suhe oma mehega. see oli väga ilus. tahaks hea meelega lugeda läbi ka raamatu, peab vaatama, kas raamatukogust on saada. eks seda praegu kindlasti loeta pärsi palju. vaatasin, et raamat on olemas ka eesti keeles, Vilhelm Moberg: Välja rändajad.

 

Advertisements

kolmas kuu… February 6, 2013

Posted by annushka in abi elu, oma kodu, pidulikult, priske koolmeister.
add a comment

tuli jälle bloogimise tuju, kuna peaks õpilaste töid parandama. poole tunni pärast on õpetajate koosolek, iseenesest jõuaks ju mitu tööd läbi vaadata selle ajaga… ma vihkan hindamist, see on kõige nõmedam osa mu tööst. ma tahaks lihtsalt julgustada ja anda näpunäiteid, et vot seda paranda, vaata see veel üle, seda tegid väga hästi jne, mitte panna lihtsalt mingit numbrit töö lõppu. eriti kui on vaja hinnata esseid ja ettekandeid. aga noh, eks ma harjuta ja kunagi ka harju sellega, et kõike on vaja mõõta numbriliselt, pidevalt peab punkte lugema. ja kommentaare võib ju ikka kirjutada.

me juba kolmandat kuud abielus, ja igavesti tore on. pidasime mõlema sünnipäeva eelmisel nädalal, meil ju ainult neli päeva vahet (…no neli aastat ka, aga see pole tähtis). eriti suurelt ei pidutsenud, kiire oli. kuigi mu kallis mees sai 30aastaseks, niiet juubel ikkagi. aga meil vist jääb suur pidu pidamata, kumbki ei viitsi orgunnida. ja meil on omavahel nii lahe, et kui vähegi vaba aega, siis tahaks ju ainult kahekesi olla, mitte sõpradele pidu ja tralli korraldada. eks see aeg tuleb ka kunagi, aga nüüd on meil kolmas honeymoon käsil. mees ütles kunagi nii armsasti, et aga mesinädalad on ju ainult üks kord aastas… jaa, nii ongi, igal aastal uuesti!

kodu hakkab ka juba ilmet võtma. kui ma aega ja inspiratsiooni saan, siis panen mõned pildid ka üles, hiljem hea meenutada, et kuidas enne oli. oleme mõlemad täheldanud, et kodus pole mitte kõige tähtsam see, et kõik saab kiiresti tehtud ja korda, vaid see, et me saame koos olla ja elu nautida. nii et meie (minu!) unelmate kodu pole veel päris silmapiiril, päris mitu asja peab veel ära tegema. kuid meil on tore koos olla, ka veidi poolikus kodus. kõige tähtsam oligi, et pärast kuu aega abielu saime lõpuks ka päris voodi, ei pidanud enam põrandal magama. kõik muu on kukimuki.

 

runebergi päeva pidasime ka. mees luges runebergi luuletusi kõva häälega, ja mina ostsin runebergi kooke. nad on veidi kummalise maitsega, kuid kord aastas söömiseks igati sobilikud. mehele eriti ei meeldinud. aga noh, traditsioonide ülalhoidmiseks oleme nõus tooma ohvreid.