jump to navigation

jajaa, jaanuar… January 5, 2014

Posted by annushka in priske koolmeister, titendus.
3 comments

detsember sai läbi nagu niuhti. ma ei jõudnud kuidagi jõuluvaheaega ära oodata, aga kätte ta lõpuks ikka jõudis. meie koolis jagatakse tunnistused õnneks juba novembris, nii et enne jõule pole mingit paanikat. see mulle meeldib. aga sellist üleüldist motivatsiooni kippus väheks jääma. vaheaeg oli väga mõnus, sain lebotada ja reisida ja isegi kodus korda luua. kuigi tundub, et see korraloomine ei lõpe kunagi, kogu aeg tuleb jälle midagi meelde, mida peaks tegema. näiteks ma pole ikka veel meie pulmapilte tellinud, ja pulmadest on juba üle aasta möödas. ikka mõtlen, et kohe, kui aega on, istun arvuti taha ja tellin albumi ja seda ja teist ja kolmandat. aga siiamaani pole seda aega veel leidunud.

vana-aasta lõppu tähistasime kõhubeebiga kohtumisega. käisime teda ekraanilt vaatamas, ta lehvitas meile kenasti ja oli igati tubli. käed-jalad on ka kõik olemas. veidi lühikest kasvu on teine veel, alles 8,6 cm, aga eks ta kasvab. mõnel päeval on selline tunne, et küll magaks, kümnest tunnist nagu ei piisakski. ja kõhus käib samal ajal vaikne tegevus, tunnen, et midagi ehitatakse. nii vahva, et minu sees kasvab inimene!

ultra_30.01.2913

 

 

Advertisements

nonoh, november… December 1, 2013

Posted by annushka in abi elu, asjadest, oma kodu, pidulikult, titendus.
5 comments

…lõppes just. täna on esimene advent. sel aastal on olnud üks toredamaid esimesi advente. küsisin eile mehe käest, et mis advenditraditsioonid tema jaoks olulised on. ta ütles siis, et no jõulukalender oleks tore, ja küünlad. käisin siis eile linnareisil ka indiska poest läbi, et äkki müüvad kenasid küünlajalgu. ega müüsid küll. natuke viltune on teine, aga ega see vist midagi tee.

981000_10152379078211679_1933625134_o

 

jõulukalendri unustasin muidugi osta. aga mees oli õhtul töölt tulles siiski väga rõõmus. hommikul süütasime esimese küünla hommikusöögi ajal, nii tore oli. pärast jumalateenistust läks mees tööle ja mina emme ja mõnede sõpradega mäkdoonaldsisse, sest lapsed tahtsid burksi ning seda oli neile esimese advendi puhul lubatud. burksikohad on ikka rämedad, rahvast tohutult palju, kõik on kuidagi kole ja kõle ja minu bigmacil polnud miskit maitsetki. aga üle ma selle elasin, ning koduteel tundsin end surmväsinuna. jõime siis meil kodus emmega kakaod ning ma ütlesin, et meil on diivan nii nõmedas kohas, aknast puhub kaela kangeks. emme ütles siis, et no paneme diivani teise kohta.

kus me siis mööbeldasime! tõstsime kõik asjad ümber, ning pesime põrandad ka veel ära, paigutasime nipsasjakesi parematele kohtadale ja viskasime osa asju hoopis minema. küll meil on nüüd ilus ja õdus kodu. ning mis peaasi, diivanil istudes pole enam külm! nüüd ma siis ootan meest koju, et näha, mis nägu ta teeb. et siis selline väike advendiüllatus mul talle…

ning jõulukalendri sain ma ka! emme sõbranna oli talle tikutoosidest meisterdanud väga toreda kalendri, igas toosis üks piiblivärss. emme aga eriti ei pea sellistest kalendritest, ning andis selle hoopis meile. nii et meil on nüüd jõulukalender, väga originaalne ja sõbra tehtud. mis sa hing veel tahad.

rasedus kulgeb ka igati plaanipärastelt, kümnes nädal sai täna läbi. homme on 10+1, paari nädala sees peaks tulevast kodanikku ka ekraanilt nägema. igasuguse iivelduse vastu on mul õnneks superrelv – rukkileib! see mõikab alati, mul kotis igaks juhuks väike tükk kaasas. ja magada võiks muidugi oma 12 tundi päevas, aga kahjuks ei lasta. peab tööl käima ja sõpradega kohtuma ja õppima ning muud sellist. aga küll me kuidagi hakkama saame…

 

ohhoo, oktoober! October 30, 2013

Posted by annushka in asjadest, üli kool, titendus.
5 comments

kui me naabritega aasta tagasi kortereid vahetasime, jätsid nemad meile oma vana nõudepesumasina. minu meelest ei töötanud see kunagi väga hästi, ning sügise alguses lõpuks lihtsalt keeldus pesemast. olime mehega umbes kuu aega masinata, kuid kuna meil käib üpris tihti palju külalisi korraga, siis otsustasime, et käsitsi 10-15 inimese toidunõude pesemine on küll ajaraiskamine. lisaks sellele me oleme ka laisad shoppajad, kuskil poes ise kohal ei käinudki, vaid valisime netist suvalise masina. tegelikult ikkagi mitte päris suvalise, mark on sama kui meie perekonnanimi. ma nüüd ei ütleks, et oli hirmhea ost, aga käib küll. järgmine kord oskan osta parema ja targema masina. aga lahe on, et kodumasinal on meie nimi!

võtsin täna töölt vaba päeva, et eksamil käia. kuu aega tagasi oli esimene eksam, täna teine, üks on veel alles, pluss 10-lehene essee mingist õudsast novellist, the yellow wallpaper. aru ma ei mõista, miks kirjandusklassika on üldjuhul masendav ja eemaletõukav. miks ma peaks tahtma mõtiskleda kuude viisi kirjutise üle, mis mulle õudusunenägusid tekitab, ning sellest veel pikalt-laialt ka ise kirjutama??? eksam ei läinud vist eriti hästi. ma ju ei teadnud, mis tüüpi küsimused tulevad, loetud raamat ikkagi 500 lehekülge. kuid tundus, et õppejõud eeldas, et ma oleksin pool raamatust pähe õppinud: nt. “millised üheksa punkti inglise keele arengu kohta David Crystal mainib oma eessõnas?” ma ju tean umbestäpselt, kuidas see areng käis aastast 449 alates, aga vot neid üheksat punkti ma nüüd küll pähe ei tuupinud. noh, kui kukun läbi, siis oskan järgmine kord paremini. õpin pähe terve posu prantsuse laensõnu ning aastaarvud, millal nad inglismaale jõudsid.

kõige tähtsam viimase aja südmus on see, et ma tegin positiivse rasedustesti!!! mis tähendab ju ometigi seda, et ma olen tõenäoliselt rase ning kui kõik hästi läheb, siis saan ma suvel emmeks!!! ma ei julge veel päriselt ja täiega rõõmustada, kuna arstil on veel käimata ning ma olen kuulnud nii palju jubejutte raseduse katkemise kohta… õnneks saan ma siiski aru, et kõige tähtsam ja lihtsam on jumalat usaldada ning muremõtted prügikasti visata. sest ega ma ju muretsedes tervemat beebit saa…

structural condensation in dependent clauses… October 8, 2013

Posted by annushka in üli kool, priske koolmeister.
add a comment

kontrolltööd said parandatud ja hinded pandud, aga nüüd on jälle järgmine mägi ees – mul endal homme eksam. täna tuleks veel hea mitu tundi õppida, et võiks öelda, et ma omalt poolt kõik olen teinud selleks, et homne töölt vaba eksamipäev raisatud ei saaks. istun üksi kodus, mees läks piibligruppi ilma minuta, sest mul ju vaja õppida. ülevalt naabritel on ilmselt teisipäeva puhul suur pidu käimas, lõbusus kostab siia minu tuupimiskambrisse.

tegelikult mulle peaaegu et meeldib õppida selleks eksamiks – inglise keele grammatika – aga mul tuleb millegi pärast kogu aeg uni peale. muidu poleks väga vigagi. ma siis joon rohkem teed, äkki aitab.

les feuilles mortes… October 1, 2013

Posted by annushka in elus ja terve, priske koolmeister.
1 comment so far

sügis on käes. eile astusin kodu lähedal koerakaka sisse. siis oli hea, et oli palju langenud lehti, millesse oma saapataldu nühkida.

kontrolltöid on kogunenud juba päris hea patsahkam, seepärast ma jälle blogin, eksole. bloimine on selline naljakas asi, et mida vähem kirjutad, seda vähem on ka midagi öelda. ja eks feisspuuk rahuldab ka vajadust maailmale oma elust teada anda, nii et blogimine polegi enam nii vajalik.

aga jah, sügis on. magada tahaks.

…kuda see siis nii ruttu läks? September 1, 2013

Posted by annushka in abi elu, üli kool, elu on ilus, lallallaa, oma kodu, priske koolmeister.
add a comment

oih. ongi suvi läbi! ma ei jõudnud pooligi planeeritud asju ära teha. köögilaud on puha värvimata, värvipotsik ootab kapis kurvalt oma aega. midagi ma sel suvel siiski tegin. näiteks tsillisin mõõdutundetult. sõitsin jalgrattaga prismasse leiva ja piima järele, lugesin hunniku raamatuid läbi, magasin poole lõunani. kahjuks mu kallis mees rügas pea terve suve tööd teha. mõned vabad hetked tal ikka olid, siis käisime väike-maarjas, ja tallinnas jaanitulel, ja haapsalus ujumas, maasikaid söömas ning epp-maria kohvikus kooki mugimas. rannarootsi muuseumis käisime ka, seal oli mehe naaberkülast poiss tööl, rääkisid siis omavahel vahvas soome rannarootsi murrakus. mulle see murrak väga meeldib, olen juba peaaegu et proff arusaamises, kuid ise veel rääkida ei oska. selleks, et seda rääkida oskaks, peaks vist mõnes rannakülas nii paarkümmend aastat elama. juutuubis on lahe näide ühest variandist. he va he to.

veel olime me nädal aega ahvenamaal koguduse konverentsil, mina olin nädalakese ilma meheta stockholmis koguduse noortelaagris juhiks ja õpetajaks, ning lõpuks veetsime viimase nädala enne kooli mehe kodukülas mustsõstraid süües, metsas kõndides ning meheõe äsjailmunud plaadi avalikustamisel. plaadile on jõudnud isegi lugu, mille ta meie pulmadeks kirjutas. nii nummi!!!! jube hea lugu on.

töö hakkas juba 12. augustil pihta. sel aastal on ikka hoopis teine maik töötada, kõik materjal on ju juba eelmisel aastal läbi võetud, nüüd on lihtsalt kordamine minu jaoks. ei mingit tundide kaupa ettevalmistamist. milline õnn!!! et elu liiga lihtne poleks, siis läksin tagasi ülikooli nii umbes aastakeseks. noh et ikka paremat palka saada. nüüd on vaja enesekontrolli, et oma kursused ka läbi teha. ega ma mingi priimus ei loodagi olla, kui ainult läbi ei kukuks.

jah ja lapsi tahaks ka saada. mul on täitsa beebipalavik peal. aga ega see nii lihtne polegi, et annad muudkui tellimuse sisse ja siis neid beebisid tuleb. ma olen seda beebiasja jumalaga mitu korda arutanud, ning me oleme kokku leppinud, et ma usaldan teda. või, tähendab, harjutan usaldamist. mõnel päeval on see kerge, mõnel mitte väga. olen pidanud oma mõtteid aktiivselt mujale suunama, kui näiteks peas hakkab keerlema, et kindlasti on minu lastel autism, adhd ja hunnik toiduallergiaid ka takkaotsa. igasuguseid jutte on ju kuulda kogu aeg, suur osa emasid kurdavad nii palju, et mina olen silmad pärani kuulanud ning endale jubedad õuduslood valmis mõelnud. aga nüüd ma olen otsustanud, et see asi on ikka jumala käes, ja pole mõtet lasta end hirmujuttudel hulluks ajada.

nii et palju plaane sügiseks. ah jaa, meil mehega kavas organiseerida ka heategevuskontsert oktoobris. noh et ikka igav ei hakkaks. ja mina tahaks hirmsasti lavale laulma. kogutud raha anname sos-lastekodule. nii et kõik võidavad.

mõnus elu… June 28, 2013

Posted by annushka in üli kool, elu on ilus, issand jumal, kohtumised, priske koolmeister, urheilu tappaa.
add a comment

1048401_10151976650561679_864208149_o

küll on puhkus ikka hea asi! olen suutnud oma tegemata asjade nimekirja veidi vabamalt suhtuda. eile sain paari sõbrannaga botaanikaaias kokku, kõndisime ringi, imetlesime jumala loomingut, mõtisklesime loomingust kõnelevate piiblivärsside üle, palvetasime, naersime, sõime kirsstomateid… kuna mul oli enne meie kohtumist mõni tunnike vaba aega, siis läksin kohale juba varem ja lugesin kohvikus raamatut. tükk imelist peedipirukat ja kohv ilusast kruusist olid kak raz see, mis puudus täiuslikust õnnest.

ma hakkan sügisel jälle üliõpilaseks. sest mul on 14 ainepunkti puudu inglise keele õpetaja kvalifikatsioonist ja paremast palgast. ma ju tegelikult hoopis vene keele õps. aga kuna helsingis keegi eriti vene keelt ei õpi, siis pole ju tööd. aga inkat õpivad kõik. nii et tööd on ka, isegi kui pole 100% kvalifitseeritud. ma kevadel käisin siis sisseastumiseksamit tegemas, et saaks ikka kõik oma protsendid kätte. eksam oli hirmraske, olin kindel, et pool vastustest läks puusse. aga noh, vahet pole, sest sisse ma sain. hakkasin juba ka esimest raamatut lugema, the stories of english. lahe lugemine on, mis sest, et 530 lehekülge. need 14 ainepunkti on tegelikult ainult 4 kursust, millest kolm on võimalik iseseisvalt ära teha, ainult ühel peab kohal käima. paistab, et saab töö kõrvalt tehtud küll.

käisin eile ka üle pika aja jooksmas, eks ta üks aeglane ja vaevaline sörk olnud. ma pole ju poolmaratonist saati sammugi jooksnud, keha pole lihtsalt tahtnud. rattaga olen sõitnud kümneid ja kümneid kilomeetreid, aga vot jooks… see on üks väljakutse. mõni nädal tagasi tõdesin, et olen kaalus suure jupi juurde võtnud, nojah, abielu pidavat ju mõnesid paksuks tegema… mees mul küll paksem pole, nii et ma ei tea, mis mul viga. võibolla beebipillid ka mõjutavad. noh, igatahes, nüüd tekkis viimaks tahtmine end liigutada. kui saaks kuidagi rütmi sisse, et paar-kolm korda nädalas, oleks väga hea. jooksmisega on ju nii, et mida rohkem jooksed, seda rohkem ka jäksad ja seda toredam on. mul oli plaanis ka mõnele tantsutunnile minna suve jooksul, tahaks uusi õpetajaid proovida. sest inspiratsiooni on vaja tantsuks…

suvi, suvi, suvi…!!! June 27, 2013

Posted by annushka in abi elu, elu on ilus, issand jumal, oma kodu, pidulikult.
add a comment

1049232_10151973844736679_1836760312_o

 

suvepuhkus on küll üks mõnus asi! ainuke probleem on see, et ma olen enda jaoks suure hunniku plaane valmis mõelnud, kuid ei viitsi neid hetkel teostada ning põen selle pärast. kui põdemine välja jätta, siis on kõik väga ilus ja tore. juunikuu on peagi möödas, küll ikka aeg lendab. eks see ole vanadusest, mida vanemaks saad, seda kiiremini aeg läheb ju.

veetsime mehega jaanipäeva nädalavahetuse eestis. isegi mu kodukülast jõudsime korraks läbi käia, seal metsmaasikaid korjata ning kohalikus pubis 3.50 euro eest tugevalt lõunatada. mees ohkas, et oi, küll maal on odav. nojah, aga ega siin pole ju eriti tööd ka, nii et kui hinnad oleksid kallimad, siis keegi ju ei ostaks midagi. käisime mu vana kodumaja vaatamas, ning uus omanik sattus just siis kohal olema ja kutsus meid sisse vaatama, kuidas nad seal remonti on teinud. väga vahva oli näha, kuidas kõik on ümber tehtud. ja seal, kus olid vanaema kartulivaod, laiub praegu suur muruplats. nii on ju kergem, muidugi. marjapõõsad ja õunapuud on siiski alles.

mind huvitas väga, et kas mul on veel sama jaanipäevatunne, mis alati ennegi, selline ootusärevust täis aga natuke kurb ja melanhoolne ka. umbes selline, et hea orkester mängib, aga kas keegi ikka võtab mind tantsima? mul on eluaeg uusaastaööl ja jaanipäeval selline tunne olnud, siis olen ka ilust ja igatsusest mõne pisaragi poetanud. kahjuks või õnneks pean ma nentima, et seda tunnet mul enam pole. polnud ei uusaastaööl ega ka eelmisel nädalavahetusel. mind on nüüd tantsima võetud, ning pole mingit põhjust igatseda midagi. mees palus muidugi vabandust, et mu jaanipäevatunde ära rikkus! seda see siis tähendabki, kui inimene asetub, leiab oma koha ja oma inimese. võib vabalt oma ümbrusele keskenduda, pole vaja otsida midagi kuskilt mujalt. nii armas on oma mehega “õitseda”, kallistada ja musitada ja olla mulli sees. sest just praegu ongi selle aeg. 24. juunil sai meil seitsmes abielukuu täis, ja me oleme niiiii hirrrrrmus armunud. igal hommikul, kui ma silmad lahti teen ja mehe unist nägu näen, olen ütlemata tänulik.

tänulikkus on suur teema. ma olen tänulik jumalale kõige eest mu elus, sest tean, et kõik tuleb tema käest. aga nagu iiob ütles, tulevad vahel ka mitte nii toredad asjad jumala käest. olengi mõtisklenud selle üle, et jumal on absoluutselt hea olenemata maailma asjade seisust või sellest, kas mul läheb hästi või halvasti. seda mõtet on hea mõelda…

viimane nädal… May 29, 2013

Posted by annushka in abi elu, priske koolmeister.
add a comment

ohhh, viimane töönädal koolis. laupäeval on lõpupidu ja siis olen 12. augustini iseenda perenaine. töömotivatsioon on olematu, praegugi on seitsmendike tund, aga ma panin nad lauamänge mängima ja ise tshillin. no kes see viimases tunnis enam midagi tõsist ikka teeb. homme on koolis koristuspäev ja reedel klassi väljasõit. ja ongi kõik.

tegelikult ma peaks siin klassis kraamima ja koristama, pabereid sorteerima ja sügiseks süsteemi looma. aga ma ei viitsi eriti, loid on olla.

täna sõitsin autoga esimest korda lennujaama, mees läks rootsi. ma ikka pabistan päris palju, kui helsingis autot juhin, pole veel väga kogemust. aga täitsa ilusti jõudsin lennujaamast tööle. õnneks oli nii vähe liiklust, et ma sain vabalt nautke vusserdada, ilma et kellelegi küljelt sisse oleksin sõitnud. kuid kui aus olla, siis ma parema meelega sõidan bussi või rattaga. ja no sellise suhtumisega mul läheb kindlasti oma 30 aastat, enne kui ma pealinna autoliikluses end mugavalt tunnen.

eelmisel reedel sai meil 6 kuud abielu, küll aeg ikka lendab. teisest küljest on jälle tunne, et me oleme ju juba terve igaviku koos olnud, ma ei kujuta ette elu ilma meheta. reedese pidupäeva puhul läksime lähimate sõpradega kanuuga merele ja pidasime piknikku mingil suvalisel saarel. väga tore oli, kui pesa valvavad linnud välja arvata. ajuti olid stseenid hitchcocki filmist “linnud”. ja ma ju kardan linde. aga ellu me jäime. piknik on ikka nii tore asi, peaks tihemini selliseid asju korraldama.

meie mets… May 16, 2013

Posted by annushka in asjadest, oma kodu.
add a comment

Image

mina pole sugugi eriline rohenäpp, ning mul on üsna suva, kas kodus on lilli või mitte. mees on veidi teisest puust, tema tahaks, et meil kasvaksid kodus võimsad palmid. kahjuks puuduvad tal palmide kasvatamiseks vajalikud oskused ning teadmised. kompromiss on siis selline – hunnik mehe vanu ning meie ühiseks eluks kingitud potililli, millest mõned juba surma vaaguvad. peamine vastutus lillede eest hoolitsemisel lasub mehe õlul, mina pühin neilt heal juhul mõnikord tolmu. no paar korda olen kastnud ka, kui on olnud selgelt näha, et muld tolmab. ma kahtlustan, et meie kastmissüsteem ei tööta eriti, vähemalt see madal lill mustas potis kahe valge vahel näeb üsna kurb välja. ma pole isegi vaevunud lillede nimesid välja uurima, et teaks, kuidas nende eest hoolitseda. eks me näe, milline meie juures vastu peab.