jump to navigation

püha hommik… March 30, 2007

Posted by annushka in elu on ilus, issand jumal, priske koolmeister.
1 comment so far

täna hommikul kobisin jälle koolimajja lapsi ja ennast piinama. istusin rahulikult õpetajatetoas, sõin kellegi toodud shokolaaditorti (keegi alati toob mingit nänni mugimiseks) ja lugesin lehte. järsku hüppas sisse vene õigeusu preester pikas rüüs ja hakkas suvaliselt igasse nurka vett pritsima mingi piitsaga. hea, et ma ei karjatanud. ehmatasin küll ja leht sai ka märjaks. no küll õnnistas. nüüd olen igatahes püham kui nii mõnigi muu õps, kes täna noorte tähelepanu eest võidelda püüab. sest õues päike paistab ja on ju ometigi reeeeeede…

Advertisements

i guess the lord must be in new york city… March 30, 2007

Posted by annushka in elus ja terve, vaata ja imesta.
add a comment

you_ve_got_mail_varesevsd_6015.jpg

ma vaatan viimasel ajal hirmpalju romantilisi filme. jube. noh, siin jälle üks. you’ve got mail on armas. sel on imehea muusika ka. mu endisel korterikaaslasel oli plaat, ma kuulasin seda mõnikord päevade kaupa. tahaks osta seda kuskilt. sest see muusika teeb meele heaks. sobib kuulamiseks nii hommikul kohe peale ärkamist kui ka õhtul küünlavalguses. ja eks romantika lähe tsikkidele peaaegu alati peale. noh, mõnikord harva on selline faas, et saadaks kõik mehed kuu peale, siis tahaks ka igasugusele romantikale rotimürki sööta. et sure, koer.

meg ryanil on muideks väga pikk kael. kahtlaselt pikk… kuna ma olen seda internetiarmastuse filmi juba mitu korda näinud, siis nüüd vaatasin hispaania keelde dubleerituna. hispaania megil on väga naljakas hääl, üldsegi mitte selline kerge ja seksikas nagu päris-megil. hispaania versioon on veidi hüsteeriline ja kuulub vähemalt 10 aastat vanemale naisele. kuidagi nagu wannabe koomik. aga noh, mida mina ka tean näitlemisest ja eriti veel dubleerimisest. mitte kui midagi. igatahes hispaania keel on nunnu.

aa, ja mul sai internet terveks. täitsa iseenesest. kuigi mul endal hakkab nohu tulema vaikselt. jama ju. sotsiaalne elu on mul hetkel väga tihe. nädalavahetusel poleks küll aega eriti nina nokkida, peaks hoopis esinduslik olema ja suhtlema, suhtlema, suhtlema…

nüüd on selge, et kevad käes… March 29, 2007

Posted by annushka in elu on ilus, kohtumised.
add a comment

on olemas igasuguseid kevadeteste. noh et kui linn on järsku armunud paarikesi täis, siis on teada, et kevad. või kui linnud röögivad nii kõvasti, et isegi automüra jääb alla. või kui naisterahvad oma rindu ja koibi hakkavad avalikult eksponeerima, miniseelikud jne. et siis on kevad käes. selle eksponeerimisega käivad kokku ka ehitusmeeste viled ja kommentaarid.

kuigi täna oli päris külm ja ma ei eksponeerinud oma nahka mujal kui näo peal (isegi kindad olid käes), hakkasid ehitusmehed ikkagi flirtima. ma pläkutasin siis nendega veidi, et nende igavat päeva värvikamaks muuta. üks oli soomlane ja teine mingi välismaalane. see ingliskeelne onu küsis mu numbrit ka. ma ütlesin, et mu number on viis. pärast mõtlesin, et äh, oleks pidand ikka kümme ütlema, ilusam, ümmargusem…

interlüüd… March 29, 2007

Posted by annushka in vaata ja imesta.
4 comments

ma pole jõund ega jäkst midagi siia kirjutada. mul on internett ka katki. ta vahel läheb iseenesest pooleks ja hakkab mossitama. siis on mul rohkem aega raamatuid lugeda ja magada näiteks. ei pea kogu aeg, iga vaba minut köögilaua taga internetis passima. tegelt mulle meeldib, kui internet on rikkis. äkki ma lahutan tast hoopis ära… raske valik, raske valik. aga valik on minu, nagu kõik eestlased on kunagi televiisurist kuulnud. ma mõtlen veel selle asja üle.

öösel nägin unes martat ja potsatajat. oli nii, et nad elasid mu vanaemaga ühel tänaval, sellises kollases kahekordses puumajas. marta oli väljas jalutamas oma suure karvase pruunikasmusta koeraga ja ma läksin lähemale ja tutvustasin ennast, et tere, mina olen annushka. martal olid säravad silmad. siis me ekslesime koos vanaema majas, mis oligi hoopis suur punastest tellistest ehitatud loss, pime oli ka. siis toimus veel midagi ja järsku olingi hoopis potsatajaga kuskil tema sõbrannadel külas mingis telliskivimajas. sõbrannasid oli palju ja ma polnud kindel, kes selles korteris elab ja kes lihtsalt külas on. potsataja läks vahepeal vetsu ja mina jäin tsikkidega. nood hakkasid kohe mulle mingeid külajutte ja muud loba rääkima. üks tsikk oli selline kõhn, teksastes ja hallis dressikas, mustade pikkade juustega; ta vaatas ennast peeglist kogu aeg kui minuga rääkis. ma olin miskipärast väga hämmeldunud nende juttudest ja rõõmus, kui me sealt lõpuks jalga lasime…

varastada või mitte…? March 21, 2007

Posted by annushka in kohtumised, näägutusi.
2 comments

täna oli emotsionaalselt raske päev. vihastasin ja olin õnnetu, raev ja enesehaletsus puntras. kõige tipuks läksin kohalikku postkontorisse ühte lihtsat pakki eestisse saatma. tädike leti taga oli vist esimest päeva tööl. vähemalt ma loodan nii, sest ta oli tõeliselt mannetu tegelane. oleks ta mulle öelnud siis, et vabandage, ma alles õpin asja, oleks ma vastutulelikult naeratanud ja kannatlik olnud. aga ei, tal võttis igale mu küsimusele vastamine kümme minutit aega, ta otsis kohe hirmus kaua arvutist seda, et kui palju see mu pakike siis ikka maksab. pärast kadus veel kuskile tahatuppa kontrollima, et kas leidis ikka õige kleepeka paki peale või vale. leidis siiski õige.

kui ma olin banderolli eest juba maksnud ja ära hakkasin minema ja teine klient ootamisest väsinult ohates leti äärde astus, heitsin pilgu kviitungile. tädi oli suure ähmiga ainult saatmise eest raha võtnud, pakendi eest, mille ma seal soetasin, ei maksnud ma sentigi. korraks tekkis kiusatus lihtsalt minema kõndida. et umbes oma viga, kui nii totu on, et rahagi ei mõista küsida. siis sai õnneks parem mina võitu ja ütlesin provvale, et äkki tahaks pakendi eest ka raha. võttis rõõmsalt vastu küll.

vähemalt üks vargategu jäi täna tegemata…

tallinn before sunset… March 21, 2007

Posted by annushka in elu on ilus.
2 comments

mul oli täna kena love before sunset (vt eelmist postitust) ainult et ilma laavita. lihtsalt mõnus olemine, vaatasime sõbraga laeva pardalt imelist päikeseloojangut. ja ma olin õnnelik selle üle, et ma olemas olen ja et ma naine olen. olin rahul, ühesõnaga. laeva sees kuulasime vana näoga trubaduuri, kellel olid mustaks värvitud ripsmed ja kulmud. kitarret oskas mängida küll hästi, kuigi muidu oli kuidagi kurb kuju. mu sõber arvas, et guitar man heitis mulle silma. aga no kuda ta oleks julenud, mul ju selline traksis noormees kõrval.

käisime jah tallinnas. kruiisil koos keskealiste õlut kaanivate soomlastega. lahe oli laevas rahvast jälgida, et mis tüübid teevad. meie olime mingid eriti nõmedad kunded, sõime oma kaasavõetud võileibu ega joonud kümmet kappa õlut või vana tallinnat. mu sõber võttis hommikusöögi kõrvale kodunt kaasa liitri piima. jõi ära ka. terve liitri piima tunni ajaga. talle ilmselgelt maitseb piim.

tallinn oli ilus. päike paistis, kappasime vanalinna ristirästi läbi, kõik vaateplatvormid ja kirikud ja muud. ja sõime pannkooke nii et kõht punnis. mina pidin ju otse loomulikult tellima ka ploomimahla, sest eestis peab jooma ploomimahla. muidu ei kõlba kuskile. ja sõin seljankat, kuigi pannkookidest oleks piisanud täielikult. kõht läks veel rohkem punni.

hiljem avastasime kadriorgu. kõndisime väga kenas pargis, kus ma polnud varem kunagi käinud. igasugu tiigikesed ja linnukesed ja trepikesed ja kõndivad paarikesed ümbritsesid meid. üks tütarlaps lihtsalt jooksis ringiratast, me nägime teda mitu korda. tubli, et viitsis joosta. mina näiteks kunagi ei viitsi, jooksmine on hästi nõme tegevus mu meelest. kõigele muule ilusale lisaks rääkisime veel ühe teise sõbraga väga sügavat ja tähtsat juttu. et ei peksnud niisama keelt, oli ikka asja ka. üldse oli üks asjalik päev…

love before sunrise… March 19, 2007

Posted by annushka in elu on ilus.
2 comments

2004_06_movies_sunrise.jpg

ostsin ja vaatasin. hea. hea…

oyaya!* angélique kidjo… March 16, 2007

Posted by annushka in tants ja trall.
4 comments

b00005ja28_01_lzzzzzzz.jpg

sain sõbrannalt laenuks angélique kidjo the best of -plaadi. väga hea! naljakas, et ma avastan selle daami alles nüüd. youssou n’douri olen ma fännanud aastaid, tema plaategi kokku ostnud. lõuna-aafrika koorimuusika on ka hirmus hea. ja nüüd siis kidjo. mõned laulud tulid küll väga tuttavad ette, eks neid ole siin-seal mängitud. aga ma lihtsalt ei registreerinud ära, et kes laulab. nüüd siis tean. ja armastan! nakupenda angélique!

agolo -mõnus tantsu- või tsillimislugu…

adouma – sellist tantsuvärki olen ma paar aastat teinud päris tõsiselt. kuid siis pidin tegema valiku, kas aafrika või araabia. araabia võitis. mis ei takista mind siiski ka afrostiilis jämmimast, kui võimalus on.

tumba – ossa kammaijaa, kus aafrika pepud keerlevad ja pöörlevad! kidjo on ise ka vinge tädi…

malaika – hingekriipivalt ilus traditsiooniline laul sellest, kuidas keegi väga armastab üht inglit, aga raha pole, et abielluda… üks versioon suahilikeelseest tekstist on siin.

*oyaya tähendab yoruba ehk kidjo emakeeles rõõmu.

p.s. mul assotsiatseerub aafrika musa mõnikord the connells’i lauluga 74-75. sest see lugu tuletab mulle meelde, kui ma olin 15 ja käisin vaasas kirikunoorte festivalil ja kohtasin seal ühte aafrika muusikut joachim nzolot, kellega mitmeks aastaks kirjavahetusse astusin ja ma kandsin tollal oma isa vanu viigipükse ja olin alles avastanud suured kõrvarõngad ja… üldse oli mõnus olla viieteistaastane. koos connellsitega…

tappev mood… March 16, 2007

Posted by annushka in asjadest, priske koolmeister.
3 comments

mul on ühed moodsad saapad. siuksed kõrge kitsa kontsaga. arvasin, et täitsa mugavad, kuna olen nendega ühe õhtu isegi salsat tantsinud. läksin täna kevade puhul seeliku ja saabastega tööle. õpetajatetoa ees vääratas jalg veidi ja prantsatasin nii pikk kui lai kõhuli maha. hea, et pehme kõht on. haiget eriti ei saanudki. lebotasin koridori põrandal ja mõtlesin, et mis värk, kuidas niimoodi võis juhtuda. siis mõikasin oma kondid kokku korjata ja püsti tõusta. no kanna veel moesaapaid. vanade kirsadega poleks mingied vahejuhtumeid, sammuks kindlal sammul läbi elu.

õnneks ühtegi kaheksandikku polnud läheduses mu hiilgusehetke tunnistamas. täna oli niigi vastik päev. reede pärastlõuna  ja teismelised on selline keemiline valem, et iga normaalne ennast austav inimene kõnnib kaarega mööda. pärast tunde olin vihane kõigi laste peale ja plaanisin igasugu kättemaksuviise teatud jobudele. jube! nii kättemaksuhimuline ja nõrk ma siis olengi! aga lastesse ei tohi ju niimoodi koledasti suhtuda. neis peab ju ikkagi head nägema, kõike seda potentsiaali ja eiteamida veel. ja mitte ühtegi karistusviisi ei ole ka. ukse taha saata ei tohi, siis nad lähevad prismasse hängima. peale tunde jätmine ei mõju eriti, ühel tüübil on juba niigi mingi kümme tundi sees. kõva sõna ei aita, nad on ise minust palju kõvemad. või siis ajavad sellist iba suust välja, et ma hakkan naerma. või vihastan ennast herneks. noh, igatahes tean ma, et põhikooliõpetaja pole minu kutsumus. mind lihtsalt ei huvva teismeliste hingeelu, minu poolest kerigu nad sinnasamusessegi. peaasi, et minu silma alt ära. jube elitist olen ikka küll. no aga mis ma teha saan. tunded on sellised.

äkki mõni kogemustega õps oskab head nõu anda, kuidas oma kättemaksuhimuga ja muude nõmedate tunnetega hakkama saada?

pea ringi mul käib… March 15, 2007

Posted by annushka in elus ja terve.
1 comment so far

juba mitu aega on mul imelikud südameprobleemid. jah, ega armastusevärgiga on endiselt jama kaelas. aga nüüd teeb lihast süda igasuguseid vahvaid rütmilisi kompositsioone, mis panevad mind ennast kehvalt tundma. mõnikord ei saa õhtul magama jääda, sest süda on nagu katkine biitboks, ei mingit rütmitaju. paneb suvaliselt.

täna hommikul tõusin üles ja läksin putru keetma. nõusid pestes pidin kraanikausi ette põrandale istuma, sest silme eest läks mustaks. nii naljakas, kui järsku mitte midagi ei näe! puhta lusika suskasin mingisse suvalisse topsikusse, ei näinud, kuhu. süda hakkas läikima ja oli tunne, et kohe suren ära. lebotasin siis 15 mintsa sohval, läks paremaks. ei surenud ära. peaks vist ikka arstitädi juure minema. ma olen seda asja juba kuid edasi lükanud. aga ei tea mis see arst mulle ikka head ütleb. mingeid tablettisid ma küll sööma ei hakka. noh, las siis mõõdavad tuksumistihedust ja veresoonte sisemist rõhku. äkki aitab…