jump to navigation

oye, mi cuerpo pide salsa… January 31, 2007

Posted by annushka in tants ja trall.
4 comments

lähen homme salsat tantsima. ma vahetevahel käin. leidsin täna oma lemmiksaidilt ka lahedaid tantsuklippe. siin on mingid tegijad kuuba kutid venemaal tsikke tantsitamas. kutid ärplevad oma oskustega, aga tibid on küll tuimavõitu. nad on lihtsalt rekvisiit või nii. mulle isiklikult ei meeldi tantsida mehega, kes liialt enesele keskendub ja ainult oma trikkide peale mõtleb. mees peab ikka värki juhtima. ega need mehed juhivadki. ainult et naised pole nendega ühel planeedil.
siin on ilmselt samad inimesed, kuid juba mõnusal olengul. rahvas lihtsalt naudib tantsimist, ei püüa eriliselt esineda. seda on hea vaadata. ja naine oskab ikka ka midagi teha, mitte ei tammu jalalt jalale.

kunagi mingis blogis keegi uuris, et misasi see bachata on. siin on väga hea näide selle tantsu kohta (võrdle eesti stiiliga!). bachata võib olla veidi igav, kui mees keerutada ja poose vahetada ei mõista. aga kui mõistab, siis on nummi. võib tantsida rahulikult ja tundega…

rõõmus ja suhteliselt lihtne tants on merengue (videol eesti mees marsib, tegelikult tuleks puusi nõksutada, nagu naine teeb. aga noh, hea, et põhjamaa mees niigi kaugele jõudis. *irw*). sammud on väga kerged, keerutused samad, mis salsas. minu kõigi aegade lemmik merenguelugu on suavemente. kuulsin seda esimest korda ammu peterburis, aga ikka veel ajab see viis mulle sipelgad naha alla.

lisaks veel minu jaoks uus tutvus, el baile de la botella dominikaani vabariigist. väga huvitav versioon ladinaameerika tantsudest. sest tavaliselt on pudelitants brasiilias ja terves ladinaameerikas üks igavene pornuha, aga see oli vahva. ¡arriba, arriba!

wagner koolipingis… January 31, 2007

Posted by annushka in priske koolmeister.
add a comment

käisin täna jälle lastega kemplemas. neil on ikka hea kujutlusvõime, kui on vaja trikke välja mõelda. noorsugu polegi nii hukas. nupp nokib ja pea lõikab veel. mis sest, et kodused ülesanded tegemata…

eilne hetk… January 31, 2007

Posted by annushka in elu on ilus, lapse põlv.
add a comment

elektersinine taevas
kuu särab männivõres
lumi krudiseb…

es mi cumpleaños… January 30, 2007

Posted by annushka in lapse põlv, meestest, pidulikult.
8 comments

heute habe ich geburtstag! päike paistab minu jaoks, lumi sillerdab, bo kaspers laulab mulle juba mitu tundi jutti. tore mees see bo, vastupidav. külmkapis oli jäätist selle ilusa päeva tähistamiseks. alustasin tähistamist juba hommikul. lugesin voodis viivit ja wagnerit. üles ärkasin selle peale, et telefon piiksus iga 10 minuti tagant. mis värk, ma ei pannud ju äratust. hoopis õnnitlused olid. how sweet is that! isegi issi helistas alles kell kümme, mitte kell vara nagu tal tavaliselt sünnipäeva puhul kombeks on. ja mu venna oskas õnnitleda õigel päeval. ta kontrollib emme käest iga aasta üle, et mis päeval mul on. tal ei püsi number 30 kunagi meeles. nunnu mees.

ma saan varsti viiekümneaastaseks. no siis teeme igatahes pidu. eksju. ma olen peaaegu iga aasta sünnipäeva pidanud, mõnikord vägagi grandioosselt. aga tänavu ei taha. tahan lihtsalt vaikelu nautida. einoh, õhtul on meil sõpradega piiblidiskussioon, eks torti saa seal ikka.

mul on kaugel maal juba seitse aastat üks austaja. väga armas mees. ta helistab igal sünnipäeval ja soovib mulle kõike mida ma tahan. ja ütleb, et igatseb mind. ma lasen tal rahus igatseda, kui see ta elu kenamaks teeb. eelmisel aastal soovisin ma igasuguseid asju. ma olin siis haige ka, niiet soovisin tervist näiteks. ja mehele oleks ka tahtnud minna. ta pakkus ennast, kuid mulle ei sobinud. pirtsakas olen, noh. aga tänavu ma ei soovinudki midagi. sest mul on nii palju! ma olen õnnelik. päriselt. mmmmmmmmmmm…

mühaklikud meelitused… January 29, 2007

Posted by annushka in elus ja terve, näägutusi.
9 comments

nomaitea, kas sinu meelest on see kompliment: “sa oled täna nii kena, kas sa oled alla võtnud?”??? no minu meelest ei ole. tegelikult sellega ju öeldakse, et muidu oled kole ja paks, lõpuks ometi võtsid veidi alla, nüüd päris kena inimene. minu arust komplimete tuleb viljeleda rohkem kui rukist, aga seda võiks ju teha taktitundeliselt. “sa näed kena välja!” no kas pole armas, mulle küll meeldivad sellised ütlemised. aga imagine this: “sa näed täna kena välja, kas sul on mingi uus meigikreem mis kõik su kortsud ära peidab?” jiihaa, iga naise unelm…

lisaks selline kompliment eeldab, et ma ikka tahangi hirmsasti alla võtta. et punnitan täiest jõust selle nimel, et 200 grammi endalt maha higistada. kas kaalu langemine on alati hüve siin ilmas? kuna ma ise kaalun umbes 28 korda rohkem kui üks keskmine baleriin, siis on see teema veidi hell koht, eksole. ja no lääne ühiskond ju ainult mingisuguse liposuctioni ja nahahoolduse ümber keerlebki. niiet kui sulle öeldakse, et sa oled alla võtnud, siis hüppa rõõmust lakke ja lange ütlejale kaela. sa hakkad ilusate inimeste seltskonda jõudma. kui muidugi jälle paksuks ei lähe.

alguses oli mul raskusi selliste fakti konstateerimiste peale midagi kosta. maigutasin lihtsalt paar korda lolli näoga. nüüd vastan selgelt ja rahulikult, et aitäh ja ei ole. sest no tõesti ei ole. õnneks pole ma jo-jo-kaaluga, mis kõigub kiiremini kui õuetemperatuur. ma olen lapsest saati olnud täissaledat maatõugu naisterahvas. vanal heal mõisaajal oleks ma kulla hinnas olnud, säherdused tugevad kintsud ja ega kontki pole niru. põldu jaksaks küll künda. kahjuks koolidiskodel poisid ei osanud sellist fakti hinnata ja teismelist annushkat võeti tantsima ainult kuuvarjutuse puhul.

naise elu on ikka raske, puhata ja mängida ka ei lasta…

hakkasin trendikaks ja kopeerisin ennast internetti… January 23, 2007

Posted by annushka in elu on ilus, elus ja terve.
add a comment

übercuul… January 22, 2007

Posted by annushka in hähhähää.
1 comment so far

sinustakin voi tulla trendipelle! se ei vaadi paljon, vain vähän asennetta ja paljon rahaa…

tsekkaa, mikä on kuuminta hottia:

übercuul raportoi tallinnasta: vapiskaa, rumat suomalaiset naiset!
bangkokista saa halvat guccin laukut ja hyvännäköiset vaimot
askartele itse übercuulit katu-uskottavat ipod-kuulokkeet
peräkammarin poijjaat ruppee rentikkäiks

mä en kyl ainakaan haluu olla so last season…

esmaspäevane needus… January 22, 2007

Posted by annushka in meestest, näägutusi.
4 comments

kuulan esmaspäeviti üht kohustuslikku loengut, нормы современного русского языка называется. õppejõud on suutnud oma pika staazhi jooksul saavutada igavuse ülima astme. tema loeng on nii tuimestav, et see on kuulus terves õppetoolis. leiutasin siis täna erinevaid mooduseid igavuse eemale peletamiseks. sest jube, seal polnud võimalik isegi kirjutamisega ennast virgutada, sest mees tõesti читал лекцию, ehk oli teinud meile kõigile koopiad paberist, mida ta meile siis pooleteise tunni jooksul oma vaikse ja halli häälega ette luges. mehel on peale halli hääle ka hallid juuksed ja hall ülikond. no täitsa hall mees.

ma joonistasin siis igasuguseid pildikesi, proovisin isegi ihana jone nägu pastakast välja imeda…

kui kunstilised ideed otsa said, leidsin palju tõhusama meetodi une peletamiseks. hakkasin ennast iga natukese aja tagant näpistama. aitas väga hästi. soovitan soojalt, kui on vaja kellegi igavat juttu kuulata ja magama jääda ei tohi. näpistage ennast, kodanikud!

jälle üks ilus mees… January 21, 2007

Posted by annushka in kuulsuse narrr, meestest.
3 comments

jone nikula on soome laulva noorsoo hirm ja õudus. mees pole suu peale kukkunud, lahmib paremale ja vasakule. tabloidid on temast vaimustuses, sest jone annab põhjust endast kirjutada. noh, mina teda ei tunne ja midagi tema isiku kohta öelda ei oska. aga ilus mees on ta küll. kunagi kirjutasin, et nägin maailma ilusaimat meest. jone läheb samasse lahtrisse. eriti meeldivad mulle ta hambad. ja kunagi meeldis mulle ka veel üks kuulus inimene, aga nüüd on ta minu jaoks juba so last season…

ja mitmekesine on kutt muuseas ka. tegeleb nii sõjaväenduse kui ka rahva enterteinimisega mitmel moel, osales näiteks tantsud tähtedega -saates. täitsa kena oli vaadata, kuigi puusanõksu siiski netu. selle jaoks on ta vist liiga hevimees.

ühesõnaga, ilusad mehed on minu nõrkus. sest ilu on ju nii ilus…


rauast killuke minevikust… January 20, 2007

Posted by annushka in asjadest, lapse põlv.
2 comments

selle küünlajala tegi kunagi ammu nõukase vanamees, kes elas meist paari maja kaugusel. ta oli ept’s tööl ja toorainet vabalt käes, nõukaaeg ju. siis hakkaski selliseid ilusaid asju tuttavatele ja naabritele väikese tasu eest meisterdama. millal küünlajalg valmis, mina ei mäleta. minu jaoks on see ilus asi alati olemas olnud. nõukase vanameest ma ka ei mäleta. nii et enam kui 25 aastat tagasi oli see kindlasti. isegi nõukase vanamehe nime ma ei tea. tema koera mäletan küll, bimbo oli. bimbo oli alati vana ja paks. muidu väga sõbralik koer, ainult vahel lõi kiiks välja, eriti jalgratturite peale. bimbo on ainus koer, kes mind jalast näksanud on.

paar aastat tagasi vanaema juures võõpasin ma roostetanud küünlajala musta ahjuvärviga üle, väga kena sai. oli ka plaan ta soome tuua, aga no kilekoti sees ju ei too suurt rauakolakat. ja mul polnud kodus ruumi ka, elasin sõbranjedega pead-jalad koos. siis, kui oma pesa sain, kamandasin issi autoga kulleriks. ja sain vanaema ahjuvärvise küünlajala endale. see asi tuletab mulle meelde lapsepõlve, seda, et ma olen kusagilt pärit… nagu suguvõsa vanad fotod, mida ma kogun ja püüan sugulasi intervjueerides teada saada, et kes seal piltidel siis õigupoolest on ja mis aastal. ühesõnaga, see küünlajalg on meeldetuletus sellest, et mul on kusagil juured…