jump to navigation

jälle kolin… June 27, 2009

Posted by annushka in annushka imedemaal, asjadest, oma kodu, seiklused shotimaal.
3 comments

seda, et ma nüüd siis kolin jälle. eile oli töö juures juustu- ja veiniõhtu, pärast läksime veel puppi ja tantsisime keskööni. sel hetkel olin ma pakkimisele ainult mõelnud. hommikul kella üheksa paiku ajasin ennast pärast tunnipikkust snooze-nupu vajutamist ikka  üles ja hakkasin pakkima. kell pole veel kaksteistki ja mul juba kõik pakitud. ma tulen siia veel homme tagasi, sest kaks päeva vaja tööd teha aberdeenis. nii et praegu pole koristada vaja. ootan nüüd oma rüütlit valgel ratsul, et kogu mu kola glasgowsse toimetada. oktoobris saabusin ma kahe kohvri ja läpakakotiga. nüüd on mul kümme kotti ootamas transporteerimist. kümme!!! noh, üks kott on näiteks kingi ja saapaid täis. sest on ju suvi ja talv ja vaba aeg ja töö… igal oma jalatseid vaja ju. oeh.

palav on. siin randa pole eriti mõtet minna, kui just mitte jooksma. sest merelt puhub pidevalt külm tuul. aga kui jooksed, siis on nagunii palav. kui veel julgeks bikiinidega joosta. ma ei julge. tuleb glasgows mingi hea suvitamiskoht leida. kuigi seal pidavat pidevalt sadama. aberdeen olevat shotimaa kõige kuivem koht…

järgmisel pühapäeval sõidan ma soome. ja no eestisse ikka ka. tagasi glasgowsse 29.7. nii et kohtumiseni, sõbrad!

Advertisements

скоро будет нарва… June 19, 2009

Posted by annushka in abbi, seiklused shotimaal, tants ja trall.
add a comment

vihma sajab kak s vedra, skoro budet narva. tuleb tõesti mühinal ja oavarrest. lähen täna nüüdistantsu vaatama. esmaspäeval oli imeliselt hea tund, mees, kes täna esineb, õpetas meid sel nädalal, errol white. väääääääga lahe, ütlen ma. ja homme hängin ma nelja-aastastega. loodan, et sajab veidi vähem…

nädalavahetus paulcheniga… June 16, 2009

Posted by annushka in abbi, elu on ilus, kohtumised, seiklused shotimaal.
1 comment so far

reedel tuli mulle paulchen külla ning ma pakkusin talle “ultimate aberdeen” kogemuse ehk me kõndisime kolme päeva jooksul terve linna ristirästi läbi ning tegime pilte nagu tõelised hardcore jaapani turistid. väga lahe oli. ning miskipärast kohtusin ma igal pool tuttavatega, nii et paulchenil jäi mulje, et ma tunnen kõiki aberdeeni inimesi. tegelt ei tunne ju, ma ei põrka linna vahel tavaliselt kunagi kellegagi kokku… ostsin ka lõunasöögi ühele vaesele narkorasedale tänavalt, kurb lugu oli tal. paulcheni kommentaar oli, et lõpetaks koksi tõmbamise, jätkuks raha ka võileiva jaoks. njah, nii see on…

ilm polnud suurem asi aga me ei lasknud end sellest morjendada. käisime piknikul rannas ja lõbustuspargis ja talveaias ja pubis ja hispaania restoranis ja vanas aberdeenis ja parkides  ja üldse igal pool. hea oli. väga hea.

pilt pildistamisest

ühe mäe peal on kirik, mille õuel ilutseb pirakas kullatud krutsifiks. nii kitsch, et ei saanud jätta pildistamata…

piknik rannas

piknik mere ääres: suitsukala, oatcakes (minu uus lemmik! hästi kuivad ja maitsetud kaeraküpsised), pastasalat ja shokolaadirosinad. meil õnnestus niimoodi süüa, et isegi kajakad ei osanud tulla kerjama ja varastama.

keelatud

aberdeeni biitshil ei tohi teha mitte midagi…

lillisid

talveaed oli imeilusaid lilli täis. aga kõige rohkem meeldisid mulle siiski kaktused.

teravad!

duthie pargi kohta kommenteeris paulchen, et vaesed lapsed ja rasedad naised, kes seal muru peal lamasklevad. et tema küll paljaste kätega seda muru ei katsuks. sest muru oli umbrohumürki nii täis pritsitud, et seda tundsin isegi mina, kui sellele teadlikult tähelepanu pöörasin. mine veel parki loodust nautima…

tiiutalutütrekene… June 8, 2009

Posted by annushka in asjadest, oma kodu, priske koolmeister, seiklused shotimaal, urheilu tappaa.
5 comments

ma olen täna jube tõhus olnud. töö juurest enne ära ei läinud, kui olin kuus tööotsimisankeeti ära täitnud ja glasgowsse saatnud. no see ei pruugi veel midagi tähendada, aga parem ikka kui mitte miski. ja siis olen ma süua keetnud, homse lõuna valmis pannud, pesu pesnud ja koristanud. huh. ma pole tegelikult ju üldse mingi perenaine. mulle meeldib hoopis raamatuga kuskil kenas nurgas tsillida ja muusikat kuulata. no õnneks muusikat saab ka tõhus olles kuulata. aga kahjuks on nii, et mida rohkem tsillid, seda rohkem segadust koguneb ning ühel hetkel ei mahu enam toas kõndima. kui pidevalt kraamiks, siis oleks puhtam. aga no ei viitsi ju kogu aeg rahmeldada ja koristada. ja nii need reisikotid ja kingad ja riided ja ebamäärased paberid kuhjuvad nurkadesse ja lauale ja toolile ja…

homsed tunnid on veel ette valmistamata, aga ma loodan hommikul pool tundi varem tõusta ja midagi kokku kraapida. idee on juba olemas ning saan seda kasutada iga klassiga. eelmisel nädalal oli meil koolis spordipäev, käisime seinaronimist proovimas ja peale lõunat mängisime jalgpalli. seinaronimine oli väga lahe, ainult et käed väsisid nii ära, et lõpuks ei suutnud enam millestki kinni haarata ning ronimine sai otsa. lapsed olid väga tublid, kui asjale pihta said. nad meil ju puuetega, mõned asjad ei jõua eriti kiiresti kohale. aga lõpuks ronisid kõik nagu väikesed pärdikud üles alla. mina olin õpetajatest ainus, kes ronida julges. teised vaatasid niisama pealt. juhendajapoiss oli väga kena noormees, tegi meil tuju heaks. mina polnud ainus, kes arvas, et ilus poiss on. keskealised õpsid arvasid ka.

jalgpallis olen mina täielik võhik. no seda ma tean, et kätega palli puutuda ei tohi, peab ikka jalgadega. aga siis mind pandi väravavahiks ning poole mängu ajal mu peale halastati ja seletati ära, et väravavaht peab just nimelt kätega palli kätte saama. oeh. meie meeskond kaotas (mitte minu pärast, teises võistkonnas oli rohkem mängijaid!) ja üks mu õpilane ütles mulle väga nördinult: “miss, you’re a rubbish goalie”. nääd siis.

mis on õnn… June 7, 2009

Posted by annushka in elu on ilus, elus ja terve, seiklused shotimaal, urheilu tappaa.
2 comments

õnn on see, kui oled purjus sõbranna juures nauditud teest, veinist, maasikatest ja mustikatest, oled kõndinud koju läbi suvise vanalinna kuulates mõnusat shoti rahvamuusika ja jazzi segu, ning saad lõpuks ometi vetsu, kus jämmid lahedat lugu silmad kinni (sest vetsuasju saab ka silmad kinni ajada) ja tajud iga rakuga, et oled õnnelik.

õnn on ka see, kui oled kõndinud umbes 30 km päikeses, vihmas ja tuules, ning saad lõpuks ometi oma väsinud ja sissekreemitatud koivad voodis sirgu visata. vot see on õnn!

100_6121

100_6120