jump to navigation

laupäevane loba… May 30, 2009

Posted by annushka in asjadest, priske koolmeister, seiklused shotimaal, tants ja trall.
2 comments

homseks lubati 27 kraadi sooja. ajee! ma olen oma näolapiksese siin juba kaks korda päikse käes ära kõrvetanud, nüüd tuleks vist kaitsekreemi peale mõelda… mul on kiire nädalavahetus, jään täna piknikust ilma, sest tuleb invernessi sõita. meil seal kell seitse esinemine kõhutantsufestivalil. kusjuures heategevuslik esinemine. head tuleb ikka teha. aga leppisin sõbrannaga kokku, et kui ma homme invernessist naasen, siis võiks jälle piknikule minna. koos minuga. loodame, et  siis homme hoopis rahet ei saja. homme õhtul lähen oma töökaaslase kogudusse noortegruppi külaliseks. räägin soomest ja eestist ja oma elust ja usust. nii et nädalavahetus saab olema vägagi heategevuslik ja ühiskondlikult kasulik.

enam vaid neli nädalat aberdeenis. küll aeg lendab. vaja hakata otsi kokku võtma. eile töö juures juba plaanisime mu lahkumispidu. see saab olema türgi restoranis. mmm… türgi toit on jube hea. tööst veel. mulle tundub, et ma ei saa hetkel veel lõpuni aru, kuidas mul on vedanud, et olen saanud terve õppeaasta erinevaid õpetajaid jälgida ja nendelt õppida. see on ikka midagi erakordset. olen püüdnud ka päevikut pidada, et asjad meelest ei ununeks. jube lahe ikka, et ma olen nii uskumatult kasuliku kogemuse saanud siit. loodan nüüd, et saan ka peatselt töökoha, kus oma kogemusi ka rakendada.

järgmisel nädalavahetusel on plaanis jälle üks heategevuslik üritus, läbida jalgsi 20 miili ja enne seda sõpradelt raha välja pressida, et nad mind sponseeriksid. siin on nii kombeks. leidsin endale kõndimise papud, kusjuures. pean neid paar päeva kodus kandma, et äkki viin poodi tagasi. aga ega tegelikult muud moodi teada ei saa, kas sobivad, kui et tõesti minna pikale jalutuskäigule. pärast mida papusid ju enam poodi tagasi viia ei saa. nii et vahet pole…

aga ma hakkan nüüd pakkima. mulle tullakse pooleteist tunni pärast järgi, vaja veel poes käia. päike paistab!!!!!

Advertisements

no kuulge… May 27, 2009

Posted by annushka in asjadest, näägutusi, seiklused shotimaal, urheilu tappaa.
4 comments

mida see nüüd siis tähendab? mul on kaks aastat vanad jooksutossud, ilusasti sisse joostud ja puha. ning järsku hakkasid nad mulle ville jalga hõõruma. esmaspäeval tuli väike vill. ignoreerisin seda ja käisin jooskmas ka teisipäeval. kõik oli korras nagu norras, ei mingit probleemi. no ja täna oli jooksmine puhas piin, iga sammuga tundsin, kuidas vesivill kasvab. kasvas jah päris pirakaks. pean ta nüüd läbi torkima, kaua ta ikka mind ehib. aga ma tõesti ei saa tossudest aru. mis värk on? sokid on mul alati tavalised olnud. ostsin äsja espetsiaalsed jooksusokid, mis eile olid väga mõnusad, kuid täna hoopis aitasid villitekkele kaasa. minu mõistus on otsas. kas ma pean nüüd siis uued tossud soetama või? ja need jälle sisse jooksma? aberdeen pole muideks mingi ostuparadiis. alati, kui mul on midagi vaja, siis tuleb seda hankida, ehk kahe nädala jooksul sada miljon poodi läbi käia. nagu vanal heal nõukaajal, kus asjade ostmine polnud lihtne toiming, et lähed poodi, valid, annad raha ja saad, mis tahad.

räägitakse, et glasgows on hea shopata. mul oligi plaanis sinna kolida. aga mis ma siis just praegu tegema pean? ah? just kui mulle jooksmine jälle meeldima hakkas…

ebatavalisi toiminguid… May 26, 2009

Posted by annushka in elus ja terve, priske koolmeister, seiklused shotimaal, urheilu tappaa.
1 comment so far

täna oli tööl huvitav. ühel klassil oli dushi all käimine tunniplaanis, neil ilmselt igal teisipäeval on. no, me läksime siis ühe õpetajaga passima, et plikad ikka kaks korda pead shampoonitaksid ja loputaksid ka. neil selline reegel. hiljem sain ma selle au osaliseks, et kahel tidrikul juukseid föönitada. väga lahe oli, ma poleks arvanudki, et mulle meeldib teiste juukseid föönitada. peale föönitamise õpetasin ma veel soome numbreid ja rääkisin muumidest. tore tööpäev oli. järgmisel teisipäeval on plaanis seinaronimine. ma olen ägedas koolis tööl!

kui ma õhtul jooksmas käisin ja poole pealt jalad hirmsasti valutama hakkasid, siis viskasin pargis kempsu taga murule pikali ja vaatasin taevast. linnud laulsid ja igavesti hea oli olla. aga mingi aja pärast hakkas veidi jahe ja jalad ka enam ei valutanud. sörkisin siis edasi. kokku 45 minutit jooksu, kui pikutamine välja arvata. täitsa normaalne…

shopingust… May 26, 2009

Posted by annushka in asjadest, kohtumised, seiklused shotimaal.
add a comment

u menja prabljeema. tahan osta korralikke kõndimise papusid, selliseid veekindlaid ja tugevaid, millega võib kuu aega jutti mööda mägesid patseerida. ja no ihne olen ka, eriti üle £50 ei tahaks nagu maksta. ja no pole aberdeenil mulle selliseid tossusid pakkuda. olen kõik võimalikud poed läbi käinud, küll pole õiget numbrit, küll pigistab kuskilt imelikult. oeh. uue tuttava soetasin endale küll, aga jalatseid mitte. ühe spordipoe müüja hakkas muga loba ajama, ning leppisime kokku, et läheme reedel õlut jooma. jaa, aga jalatsid!!!! mul ju vaja nad sisse kõndida enne 6. juunit. sest siis on plaanis 20 maili jalgsi läbida. mul on isegi õiged sokid selle jaoks ostetud…

elu on ikka jube raske.

ха-ха-ха… May 24, 2009

Posted by annushka in hähhähää.
add a comment

анекдот михаила задорнова:

в эстонии пытаются сейчас создать новый герб – двуглавая черепаха.

naine nigu kummipael… May 24, 2009

Posted by annushka in abbi, hähhähää.
add a comment

Zadornov – Novii God 2008 (PART 8/10)

naerab tibide üle… May 24, 2009

Posted by annushka in hähhähää.
add a comment

Zadornov – Novii God 2008 (PART 7/10)

laulu ja nalja venemaalt… May 24, 2009

Posted by annushka in hähhähää, lallallaa.
add a comment

Zadornov – Novii God 2008 (PART 6/10)

caledonia… May 23, 2009

Posted by annushka in lallallaa, meestest, seiklused shotimaal, vaata ja imesta.
add a comment

Dougie Maclean – Caledonia

see laul seostub mul nüüd igaveseks itaaljapoisiga… ilus laul on. igasugune nostalgia läheb mul ju kohe otse südamesse. mõned kreeka-itaaljapoisid ka. nii et kahekordne nool, eksole…

kevad edinburghis… May 23, 2009

Posted by annushka in annushka imedemaal, kohtumised, meestest, priske koolmeister, seiklused shotimaal, urheilu tappaa.
4 comments

võite mind õnnitleda. ma olen nüüd paberitega inglise keele õpetaja. jajaa. aint et paberid saabuvad alles kuu aja pärast. pildilt on näha, kuidas ma veetsin oma neli nädalat edinburghis. koolis 9-17, siis koju, väike tervisejooks, õhtusöök ning oma tuppa õppima. tegelikult ega ma hängisin sõpradega ka veidi. kursusekaaslased olid mõnusad, alexandraga käis meil kogu aeg selline lollide naljade pildumine, et teised käisid meist kaarega mööda. aga noh, eks igaüks saab stressiga omamoodi hakkama. meie lihtsalt lollitasime end stressivabaks. ühel päeval lollitamine siiski ei aidanud ning ma pidin paar peatäit nutma ka. lohutajaid piisas ning ära ma ei surnud. hoopis hakkasin paremini õpetama. vist. igatahes juhendajad arvasid niimoodi.

100_5917

viimasel pühapäeval käisime rosiega arturi istme otsas. ma olin juba kaua plaaninud sinna ronida, aga alati tuli midagi muud vahele. no nüüd oli ilus ilm ja aega oli ka. täitsa võhmale võttis see ronimine. me muidugi lobisesime palju ja palvetasime, kopsudel oli ikka tööd. ja siis üks naisterahvas jooksis meist mööda nagu postidest. njah, mõni inimene on tippvormis või nii. meie igatahes polnud. aga kahe tunniga käisime mäe otsas ära. tegime pilte ja mökutasime natuke niisama ka. ja näod kõrvetasime päikse käes ära. täitsa suvine värk.

100_5928

100_5929

mäe otsas oli veikene tuuleiil… lükkas meid peaaegu et mäest alla. aga püsima jäime. fotografeerimine oli veidi raskendatud. karvad jäid ette kogu aeg…

100_5954

nojah, ja ega meesteta ei saa ju ükski seiklus, eks. kohtusin edinburghis supernummi itaallasega, kes pooleldi kreeklane, tal polnud seda naljakat itaalia aktsenti. minos mehel nimeks. ma vaatan, et mida vanemaks ma saan, seda enam hakkavad mulle silma noored poisid… karm värk. igatahes minos on 23 aastane, aga uskumatult mehelik. no see aitas  ka tublisti kaasa, et ta eriti habet ei ajanud. kahenädalane habemetüügas on lihtsalt jumalik! käisime paar korda kohvitamas ja jalutamas, puud õitsesid ja puha. no ilus oli! ning küll meil oli omavahel palju rääkida. lõunamaa inimestega on mõnus, sest ei pea kogu aeg mõtlema, et kas ma nüüd ei lase tal äkki rääkida, et peaks vaiksem olema. nemad üldjuhul seisavad ise oma kõnevooru eest. mis teeb elu palju lihtsamaks. jah, ja kogu selle ilu lõpuks sõitis minos itaaliasse ja mina aberdeeni. oligi kõik. aga mälestus jäi tõeliselt ilus. ning ma arvan, et ma kolin üsna varsti mõnele vahemeremaale. sest no milleks ennast ilmaasjata piinata…