jump to navigation

hahahahahahahaaaaa….! October 19, 2010

Posted by annushka in abbi, head ja paremat, seiklused shotimaal.
add a comment

jõin ära klaasi valget veini inglikese kojutuleku puhul, ja pea käib ringi nagu keerleks karussellis! kuulan jovanottit ja söön lidlist ostetut paellat. veits soolane on, aga ega sest midagi. hakkan nüüd oma CVd kokku panema. sest tegelikult peaksin ma omale elamiskohta otsima. kuid parim viis sellest kõrvale hiilimiseks on teha midagi muud kasulikku. nõud on juba pestud, aga CV pole üldse valmis. tööle, selstimees, tööle! elagu kõrvalehiilijad!

ah jaa, mul varastati kirikus rahakott ära. muahhhahhahhaaaa, elagu vargad!

Advertisements

oktoobri keskel… October 16, 2010

Posted by annushka in careerscotland, kohtumised, meestest, nii kurb, oma kodu, seiklused shotimaal.
add a comment

väljas päike paistab. ja mina passin sohva peal arvuti ees. kohvitass on juba tühi, teist korda. võiks ju hoopis rongiga pool tunnikest linnast välja sõita ja mäkke ronida. ja värsket õhku hingata. aga ma ei viitsi. ehk järgmisel laupäeval saab teoks, sest sõbrad plaanivad. ja sõbrad saavad mu alati sohva pealt üles ja uksest välja. ärkasin täna kell 13 päeval. no terve nädal magamata, oma lolluse tõttu. mul ju ikka see vana viga külges, et kui väga väsinud, siis ei saa kuidagi magama mindud õhtul… mul oleks meest enda kõrvale vaja. tundub, et koos mehega oleks ma palju parem inimene. aga kes teab, võibolla poleks ka, oleks hoopis eriline näägutaja mõrd, kellele miski ei meeldi.

kaks päeva on olnud jubedad pms-i nähud. näiteks nutsin eile terve tee töölt koju, rongis ja tänaval. no mis sa teed, kui nutt tuleb. siis tuleb nutta. mul pole isegi patja vaja, nutan niisama ka. itaaljamees on tore tegelane; kui ma mossitan, siis suudab ta mind ikka naerma ajada. aga eile ma vältisin itaaljameest ja ujusin enesehaletsuses. kuigi õhtul tulid sõbrad külla ja nutt sai lõpuks otsa. tegime hoopis süüa ja olime muidu mõnusad.

mul on üks india noormehest sõber, kes pole eriti oma elus naistega suhelnud. ta on nii nummi, küsib ikka minu käest nõu, et mis ta tegema peab, kui ta mõnda naist kardab ja ei julge suhelda. ma siis julgustan teda ja põhjendan, miks ta peaks ikka oma hirmust püüdma üle olla ja sõprust ka naistega ehitama, mitte ainult meestega. bless his heart…

ma olen viimasel ajal ka üsna palju hiina tudengitega suhelnud. see on mu eelarvamusi hiinlaste suhtes väga muutnud, paremuse poole. mul oli enne arvamus, et hiinlastega pole võimalik sõber olla, sest nad on alati liiga viisakad ning ei avalda kunagi oma tõelist arvamust mitte millegi suhtes ja noh, nende inglise keel pole ju ka just kõige parem. aga ma olen nüüd väga lahedate ja otsekoheste hiinlastega juhtunud suhtlema, me loeme koos piiblit ja diskuteerime. kuigi kahjuks kui me eile tegime raffaga mõrudat briti nalja ja naersime nii, et tilk püksis, siis vaesed hiinlased ei saanud mitte millestki aru. aga küll nad ükskord õpivad briti huumorit austama.

mul on kuu aega aega endale uus kodu otsida. kolime inglikesega novembri keskel välja siit oma unelmate korterist. ilus aasta on olnud siin. aga nüüd on mul vaja midagi palju odavamat. jah ja siis kui kodu leitud, siis otsin ma uue töökoha ka. täna on mul kusjuures IBMi aastapäev. täpselt aasta tagasi, reedel, oli esimene tööpäev. naljakas on alustada uues kohas reedel, eks. noh, IBMis on väga palju naljakaid asju. aga ma ei viitsi nendest heietada. orjatöö on orjatöö, ükskõik mis firmas.

ma ei tea täpselt, mida ma tahan. nagu mingi tunne oleks sees, aga ei väljendu. ja ma ei tea, mida teha, kuhupoole tüürida, mille eest võidelda ja mida taotleda. tundub, et ma olen üks liblikas lilleõiel, olemas just praegu. nüüd on hea, eile oli lahe, homme tundub veel kauge ja ebareaalne, et mis sellest ikka nii väga mõelda… aga võiks ju. või mis teie arvate?