jump to navigation

jajaa, jaanuar… January 5, 2014

Posted by annushka in priske koolmeister, titendus.
3 comments

detsember sai läbi nagu niuhti. ma ei jõudnud kuidagi jõuluvaheaega ära oodata, aga kätte ta lõpuks ikka jõudis. meie koolis jagatakse tunnistused õnneks juba novembris, nii et enne jõule pole mingit paanikat. see mulle meeldib. aga sellist üleüldist motivatsiooni kippus väheks jääma. vaheaeg oli väga mõnus, sain lebotada ja reisida ja isegi kodus korda luua. kuigi tundub, et see korraloomine ei lõpe kunagi, kogu aeg tuleb jälle midagi meelde, mida peaks tegema. näiteks ma pole ikka veel meie pulmapilte tellinud, ja pulmadest on juba üle aasta möödas. ikka mõtlen, et kohe, kui aega on, istun arvuti taha ja tellin albumi ja seda ja teist ja kolmandat. aga siiamaani pole seda aega veel leidunud.

vana-aasta lõppu tähistasime kõhubeebiga kohtumisega. käisime teda ekraanilt vaatamas, ta lehvitas meile kenasti ja oli igati tubli. käed-jalad on ka kõik olemas. veidi lühikest kasvu on teine veel, alles 8,6 cm, aga eks ta kasvab. mõnel päeval on selline tunne, et küll magaks, kümnest tunnist nagu ei piisakski. ja kõhus käib samal ajal vaikne tegevus, tunnen, et midagi ehitatakse. nii vahva, et minu sees kasvab inimene!

ultra_30.01.2913

 

 

Advertisements

structural condensation in dependent clauses… October 8, 2013

Posted by annushka in üli kool, priske koolmeister.
add a comment

kontrolltööd said parandatud ja hinded pandud, aga nüüd on jälle järgmine mägi ees – mul endal homme eksam. täna tuleks veel hea mitu tundi õppida, et võiks öelda, et ma omalt poolt kõik olen teinud selleks, et homne töölt vaba eksamipäev raisatud ei saaks. istun üksi kodus, mees läks piibligruppi ilma minuta, sest mul ju vaja õppida. ülevalt naabritel on ilmselt teisipäeva puhul suur pidu käimas, lõbusus kostab siia minu tuupimiskambrisse.

tegelikult mulle peaaegu et meeldib õppida selleks eksamiks – inglise keele grammatika – aga mul tuleb millegi pärast kogu aeg uni peale. muidu poleks väga vigagi. ma siis joon rohkem teed, äkki aitab.

les feuilles mortes… October 1, 2013

Posted by annushka in elus ja terve, priske koolmeister.
1 comment so far

sügis on käes. eile astusin kodu lähedal koerakaka sisse. siis oli hea, et oli palju langenud lehti, millesse oma saapataldu nühkida.

kontrolltöid on kogunenud juba päris hea patsahkam, seepärast ma jälle blogin, eksole. bloimine on selline naljakas asi, et mida vähem kirjutad, seda vähem on ka midagi öelda. ja eks feisspuuk rahuldab ka vajadust maailmale oma elust teada anda, nii et blogimine polegi enam nii vajalik.

aga jah, sügis on. magada tahaks.

…kuda see siis nii ruttu läks? September 1, 2013

Posted by annushka in abi elu, üli kool, elu on ilus, lallallaa, oma kodu, priske koolmeister.
add a comment

oih. ongi suvi läbi! ma ei jõudnud pooligi planeeritud asju ära teha. köögilaud on puha värvimata, värvipotsik ootab kapis kurvalt oma aega. midagi ma sel suvel siiski tegin. näiteks tsillisin mõõdutundetult. sõitsin jalgrattaga prismasse leiva ja piima järele, lugesin hunniku raamatuid läbi, magasin poole lõunani. kahjuks mu kallis mees rügas pea terve suve tööd teha. mõned vabad hetked tal ikka olid, siis käisime väike-maarjas, ja tallinnas jaanitulel, ja haapsalus ujumas, maasikaid söömas ning epp-maria kohvikus kooki mugimas. rannarootsi muuseumis käisime ka, seal oli mehe naaberkülast poiss tööl, rääkisid siis omavahel vahvas soome rannarootsi murrakus. mulle see murrak väga meeldib, olen juba peaaegu et proff arusaamises, kuid ise veel rääkida ei oska. selleks, et seda rääkida oskaks, peaks vist mõnes rannakülas nii paarkümmend aastat elama. juutuubis on lahe näide ühest variandist. he va he to.

veel olime me nädal aega ahvenamaal koguduse konverentsil, mina olin nädalakese ilma meheta stockholmis koguduse noortelaagris juhiks ja õpetajaks, ning lõpuks veetsime viimase nädala enne kooli mehe kodukülas mustsõstraid süües, metsas kõndides ning meheõe äsjailmunud plaadi avalikustamisel. plaadile on jõudnud isegi lugu, mille ta meie pulmadeks kirjutas. nii nummi!!!! jube hea lugu on.

töö hakkas juba 12. augustil pihta. sel aastal on ikka hoopis teine maik töötada, kõik materjal on ju juba eelmisel aastal läbi võetud, nüüd on lihtsalt kordamine minu jaoks. ei mingit tundide kaupa ettevalmistamist. milline õnn!!! et elu liiga lihtne poleks, siis läksin tagasi ülikooli nii umbes aastakeseks. noh et ikka paremat palka saada. nüüd on vaja enesekontrolli, et oma kursused ka läbi teha. ega ma mingi priimus ei loodagi olla, kui ainult läbi ei kukuks.

jah ja lapsi tahaks ka saada. mul on täitsa beebipalavik peal. aga ega see nii lihtne polegi, et annad muudkui tellimuse sisse ja siis neid beebisid tuleb. ma olen seda beebiasja jumalaga mitu korda arutanud, ning me oleme kokku leppinud, et ma usaldan teda. või, tähendab, harjutan usaldamist. mõnel päeval on see kerge, mõnel mitte väga. olen pidanud oma mõtteid aktiivselt mujale suunama, kui näiteks peas hakkab keerlema, et kindlasti on minu lastel autism, adhd ja hunnik toiduallergiaid ka takkaotsa. igasuguseid jutte on ju kuulda kogu aeg, suur osa emasid kurdavad nii palju, et mina olen silmad pärani kuulanud ning endale jubedad õuduslood valmis mõelnud. aga nüüd ma olen otsustanud, et see asi on ikka jumala käes, ja pole mõtet lasta end hirmujuttudel hulluks ajada.

nii et palju plaane sügiseks. ah jaa, meil mehega kavas organiseerida ka heategevuskontsert oktoobris. noh et ikka igav ei hakkaks. ja mina tahaks hirmsasti lavale laulma. kogutud raha anname sos-lastekodule. nii et kõik võidavad.

mõnus elu… June 28, 2013

Posted by annushka in üli kool, elu on ilus, issand jumal, kohtumised, priske koolmeister, urheilu tappaa.
add a comment

1048401_10151976650561679_864208149_o

küll on puhkus ikka hea asi! olen suutnud oma tegemata asjade nimekirja veidi vabamalt suhtuda. eile sain paari sõbrannaga botaanikaaias kokku, kõndisime ringi, imetlesime jumala loomingut, mõtisklesime loomingust kõnelevate piiblivärsside üle, palvetasime, naersime, sõime kirsstomateid… kuna mul oli enne meie kohtumist mõni tunnike vaba aega, siis läksin kohale juba varem ja lugesin kohvikus raamatut. tükk imelist peedipirukat ja kohv ilusast kruusist olid kak raz see, mis puudus täiuslikust õnnest.

ma hakkan sügisel jälle üliõpilaseks. sest mul on 14 ainepunkti puudu inglise keele õpetaja kvalifikatsioonist ja paremast palgast. ma ju tegelikult hoopis vene keele õps. aga kuna helsingis keegi eriti vene keelt ei õpi, siis pole ju tööd. aga inkat õpivad kõik. nii et tööd on ka, isegi kui pole 100% kvalifitseeritud. ma kevadel käisin siis sisseastumiseksamit tegemas, et saaks ikka kõik oma protsendid kätte. eksam oli hirmraske, olin kindel, et pool vastustest läks puusse. aga noh, vahet pole, sest sisse ma sain. hakkasin juba ka esimest raamatut lugema, the stories of english. lahe lugemine on, mis sest, et 530 lehekülge. need 14 ainepunkti on tegelikult ainult 4 kursust, millest kolm on võimalik iseseisvalt ära teha, ainult ühel peab kohal käima. paistab, et saab töö kõrvalt tehtud küll.

käisin eile ka üle pika aja jooksmas, eks ta üks aeglane ja vaevaline sörk olnud. ma pole ju poolmaratonist saati sammugi jooksnud, keha pole lihtsalt tahtnud. rattaga olen sõitnud kümneid ja kümneid kilomeetreid, aga vot jooks… see on üks väljakutse. mõni nädal tagasi tõdesin, et olen kaalus suure jupi juurde võtnud, nojah, abielu pidavat ju mõnesid paksuks tegema… mees mul küll paksem pole, nii et ma ei tea, mis mul viga. võibolla beebipillid ka mõjutavad. noh, igatahes, nüüd tekkis viimaks tahtmine end liigutada. kui saaks kuidagi rütmi sisse, et paar-kolm korda nädalas, oleks väga hea. jooksmisega on ju nii, et mida rohkem jooksed, seda rohkem ka jäksad ja seda toredam on. mul oli plaanis ka mõnele tantsutunnile minna suve jooksul, tahaks uusi õpetajaid proovida. sest inspiratsiooni on vaja tantsuks…

viimane nädal… May 29, 2013

Posted by annushka in abi elu, priske koolmeister.
add a comment

ohhh, viimane töönädal koolis. laupäeval on lõpupidu ja siis olen 12. augustini iseenda perenaine. töömotivatsioon on olematu, praegugi on seitsmendike tund, aga ma panin nad lauamänge mängima ja ise tshillin. no kes see viimases tunnis enam midagi tõsist ikka teeb. homme on koolis koristuspäev ja reedel klassi väljasõit. ja ongi kõik.

tegelikult ma peaks siin klassis kraamima ja koristama, pabereid sorteerima ja sügiseks süsteemi looma. aga ma ei viitsi eriti, loid on olla.

täna sõitsin autoga esimest korda lennujaama, mees läks rootsi. ma ikka pabistan päris palju, kui helsingis autot juhin, pole veel väga kogemust. aga täitsa ilusti jõudsin lennujaamast tööle. õnneks oli nii vähe liiklust, et ma sain vabalt nautke vusserdada, ilma et kellelegi küljelt sisse oleksin sõitnud. kuid kui aus olla, siis ma parema meelega sõidan bussi või rattaga. ja no sellise suhtumisega mul läheb kindlasti oma 30 aastat, enne kui ma pealinna autoliikluses end mugavalt tunnen.

eelmisel reedel sai meil 6 kuud abielu, küll aeg ikka lendab. teisest küljest on jälle tunne, et me oleme ju juba terve igaviku koos olnud, ma ei kujuta ette elu ilma meheta. reedese pidupäeva puhul läksime lähimate sõpradega kanuuga merele ja pidasime piknikku mingil suvalisel saarel. väga tore oli, kui pesa valvavad linnud välja arvata. ajuti olid stseenid hitchcocki filmist “linnud”. ja ma ju kardan linde. aga ellu me jäime. piknik on ikka nii tore asi, peaks tihemini selliseid asju korraldama.

õilmitse isamaa iluks… May 15, 2013

Posted by annushka in elus ja terve, priske koolmeister, urheilu tappaa.
add a comment

triibik kirjutas lühidalt aga vahvalt enda ehtimisest. mul on tihti suve saabudes selline tunne, et ma olen niisama ka ilus. eriti kui nägu veidi päikest saab ja tedretähnid välja ilmuvad. siis on tunne, et pole mul mingit meiki vaja. istun aga ratta selga, poolmärjad, kammimata juuksed tuules lehvimas, ning saabun pool tundi hiljem tööle punapõskse ja kergelt higilõhnalisena. et tervis ongi see parim ilu… talvel mul on rohkem motivatsiooni end mukkida. ja no ma olen nüüd hakanud vahetusriideid tööle kaasa võtma, nii et kogu aeg ma siiski higilõhnaline ka ei ole.

rattasõit on lahe. võib minna kus tahes, ei pea mingit bussi kuskil teenurgas ootama. ainult et nüüd on mul jube nohu, ja kolmapäeviti käin ma muidu ka bussiga, sest meil on palvehommik linnas pool seitse, ja sinna ma rattaga ei viitsi sõita. saaks liiga mitukümmend kilomeetrit kokku, kui veel linnast tööle ka väntaks.

aga jah, suvi on täitsa lävel. jee! ja 2,5 nädalat suvetöötuseni! (mul pole mitte suvepuhkus, vaid olen suvel töötu. linn säästab raha ning asendusõpetajatele ei maksta suvel palka, vaid nad lastakse suveks lahti. et siis jälle sügisel nad täie koormusega tööle panna.) hea süsteem, eks.

priske koolmeister… April 10, 2013

Posted by annushka in priske koolmeister, vaata ja imesta.
3 comments

soomes on hetkel kuum teema õpetajate auktoriteet ja mida üks õpetaja võib ja ei või endale lubada, kui ta oma raskestikasvatatavate õpilastega toime püüab tulla. eriõpetaja antti korhonen lasti peaaegu et päevapealt töölt lahti, kui ta ühe poisi pärast pikka sõnasõda uksest välja lükkas. video sellest on siin. minu meelest poleks  nii kõvasti küll olnud vaja lükata, aga ma hakkasin mõtlema, et see õpetaja oli juba piiri peal, teda oli kindlasti kaua ja pidevalt provotseeritud. lugesin ka hea artikli anna perho sulest. mitte üheski normaalses töökollektiivis pole okei, et inimesed käituksid nii, nagu paljud noored koolis: mängivad telefoniga selle asemel et asjalikult suhelda või oma kohustusi täita, vannuvad, karjuvad, kaklevad üksteisega, ei huvitu sellest, et nad teisi segavad jne… nad lastaks lihtsalt lahti ja kogu moos. perho muretsebki, et kool ei õpeta lapsi ühiskonnakõlblikeks. sest päris elus sind pannakse lõpuks vangi, kui sa käituda ei oska.

huvitav, kuidas eesti koolides olukord on?

peeeerrrjantai, perrjantai…. April 5, 2013

Posted by annushka in abi elu, asjadest, üli kool, priske koolmeister.
1 comment so far

oeh, ometigi on reede. algul oli mul plaanis peale tunde kooli jääda ja töid parandada ning järgmist nädalat planeerida, kuid ma siiski ei viitsinud. tahtsin hirmsasti tulla oma päikselisse koju. milline õnn – istuda sohval pärast tööd, päike paistab aknast sisse, kuulata raadiot, süüa hapukurki ja kirjutada blogi. mis sa hing veel tahad! muidugi kõikse parem oleks see, kui ma ei peaks täna mitte kuhugi minema. seda juhtub aga kahjuks minu elus harva, et kusagile poleks vaja minna. täna on meil noorteõhtu linna teises otsas, nii et pooleteist tunni pärast peab teele asuma. enne seda võiks tolmuimejaga korteri üle käia, meil tuleb sõbranna ööseks.

homme on meil üllatuste hommik, mees on planeerinud oma sõbraga mulle ja mu sõbrannale hommikuse kohtingu (ta on õhtupoolikul tööl, sellepärast). lauale on juba roosid pandud, nii et esimene üllatus on käes. mul on ikka niiiiiiii vinge mees. ja mämmi ostis ta ka, kui ma hommikul palusin. sest mulle hirmsasti maitseb mämmi, see on selline leivasupi moodi asi mida lihavõttepühade aegu süüakse. aga ma eelmisel nädalavahetusel täiesti unustasin seda osta. ja nüüd siis mees ostis. ahhh.

ma olen hakanud üha rohkem mäkiarvutit kasutama. mu oma pc on vanavõitu ja mehe mäkk on alati juba laual olemas, nii et ma ei viitsi oma vana logu enam avadagi… kuigi minu loogika mäkki siiski veel 100 % ei jaga, aga ehk ma õpin. kui ma järgmiseks aastaks ülikoolikoha saan, siis läheb mul ehk endal arvutit rohkem vaja, ja võibolla ma siis ostan endale ka mäkbuki. seda on hea kerge kaasas ka kanda, ei kaalu palju. mul oleks nimelt vaja saada mõned inglise keele ainepunktid kokku, et veidi rohkem palka saada. ja no kes rohkem palka ei tahaks! ja kuna ma nooremaks ei lähe, siis viimane aeg asjad korda saada. mis toob mind järgmise teemani – nooremaks ei saa, nii et kui lapsi tahta, siis võiks neid ju tegema hakata. osa minust on vägagi rahul praeguse eluga, ilma magamatuse, kisa ja okseta ja kõige muuta, mis lastega kokku käib. aga no mul pole ka ühtegi konkreetset põhjust lapsi mitte tahta. peale isekuse, muidugi.

ja ega see pole ju üldsegi kindel, kas me lapsi saame, isegi kui väga tahame…

peaaegu kevad… March 21, 2013

Posted by annushka in abi elu, priske koolmeister, urheilu tappaa.
3 comments

lund on veel maas paksult, aga päike paistab ja isegi soojendab veidi, kuigi ma külmetasin terve eilse päeva. sest kolmapäevahommikuti on meil kombeks sõpradega kell pool seitse mere ääres kohtuda ja koos palvetada. õues. isegi tuisu ja tormiga. ja vihmaga. ükskõik mis ilmaga. ja no eile oli kuidagi nii külm ilm, et ma ei saanud õhtuni õieti sooja. kodus mehe kaisus ka veel värisesin, õnneks mitte kaua. mees on mul kuum, igas mõttes…

mõnikord, kui mul on hea tuju, teen esimese tunni õpilastega hommikuvõimlemist. seitsmendikele läheb see eriti peale, nad ei unusta küsimast, kas võimlemist saaks. eks see tee ju tunnist veidi huvitavama, kui saab karelda, mitte ei pea koduseid ülesandeid kontrollima. ja kui kooli tulles külm on olnud, siis saab kohe sooja ka.

täna pidas meie kool oma 50ndat aastapäeva, oli aktus ja kõned ja puha. mina laulsin ühe laulu ja kaheksanda klassi õpilane ville saatis klaveril. see mees on hirmus andekas, ta on alles mõni aasta klaverit õppinud, aga mängib väga hästi. meil juba teine kord koostööd teha, lahe oli.

lugu, mille esitasime, on gabriellas sång, väga kena laul. ja film on ka hea, så som i himmelen (nii nagu taevas). soovitan vaadata!

jooksmas pole ma varsti kaks nädalat käinud. alustasin kenasti, aga siis hakkas põlv valutama ja mul oli üldse selline üldine mõõn, väsinud ja midagi ei tahtnud teha ega kedagi näha… kevadmasendus. nüüd hakkab vaikselt üle minema, täna on plaanis üks jooksuring ka teha. ma pole ikka veel kindel, kas suudan poolmaratoniga hakkama saada. aga no ehk see pole vast kõige suurem õnnetus, kui ei saa. kuid proovida võiks siiski.

tööalaselt on olnud huvitavad ajad, selles mõttes, et kus ma sügisel töötan. ma tahaks kõigele lisaks veel õppida ka. loodan, et saan ülikooli sisse. ja et tööasjad peatselt selguksid. kõige lihtsam variant oleks ju jätkata siin, hea, lihtne ja tuttav värk. siis oleks ka aega ja jäksu õppimisele pühenduda, kui ei peaks tööl jälle uue materjaliga tutvuma. ma, teadagi, palvetan nende asjade eest. eks näis, kuidas läheb…