jump to navigation

jõuluaeg on tore aeg… December 26, 2007

Posted by annushka in head ja paremat, oma kodu, pidulikult.
trackback

jõulude pidamine on ikka täitsa väsitav. aga ilus ka. me otsustasime juba ammu silliga, et ei lähe kodunt mitte kusagile, vaid naudime oma vaffat korterit nagu kord ja kohus. kes tahavad, tulgu meile ise külla. ja tõesti, tõesti, ütlen ma teile, meil on käinud detsembris rohkem külalisi, kui vist terve aasta jooksul kokku. ja meil käib niigi palju külalisi…

laupäeval tuli issi veini, konjaki ja lilledega. tegime verivorsti ja hapukapsast ja piparkooke. eesti jõul vene keeles. pühapäeval tuli emme süüa tegema ja silli vend akvaariumit puhastama ja telekakanaleid püüdma. sest meie, kaks blondiini, vajasime abi. mitte niivõrd söögitegemisel kui kanalite püüdmisel. ma pole seda kunagi osanud. kui silli vend oma koju ära läks, läksime meie, naised, sauna. jõulusaun on soomes traditsiooniline nagu aamen kirikus. kuna me söökide puhul hindasime tänavu traditsioone, siis miks mitte ka kommete puhul. näiteks vaatasime esmaspäeval kõik koos igaaastast filmi it’s a wonderful life. oli küll armas.

esmaspäeval saabusid silli vanemad koos vennaga ning minu emme, et kõigepealt telekast jõulurahu kuulutamist vaadata ja siis riisiputru ploomikisselliga süüa. hmh, ma pole kunagi enne seda rahukuulutuskõnet teraselt kuulanud. see ju puhas manitsemine, ähvardamine ja korralekutsumine! nagu me elaks mingil keskajal… ja nagu mingi onu ütlemised mingil rõdul takistaks naise- ja lapsepeksjatest joodikutel oma koledaid jõulutegusid teha või enesetapjatel ennast tappa. ja karistusega ähvardamine minus küll mingit erilist rahu ja rõõmu ei tekitanud. nii et ma ei teagi, kellele see kõne suunatud oli…

peale sööki oli film ja siis läksid silli vanemad kirikusse. meil endil oli plaan minna alles ööjumalateenistusele kell 23, kuid kui aeg sinnamaale jõudis, olime me nii väsinud, et ei viitsinud oma konte kiriku poole lohistada. pool kuus oli jõulukontsert, silli mängis klaveril ja mina laulsin. emme vesistas ja silli vend kuulas, silmad kinni. teistele meeldis ka. isegi mulle endale meeldis, eriti ave maria (bach-gounod). tõeliselt ilus meloodia… pärast kontserti oli rikkalik söömaaeg: kalkunisink, rosolje eesti moodi, vormiroad, suitsukalad, jõululeib… siis veel kinkide jagamine ja magusa manustamine. võhmale võttis. magama läksime hilja.

hommikul emme tuli mind äratama, ma oleks veel vabalt põõnata võinud. aga kuna see teistele ei sobinud, siis vedisin end kohvilauda. hommikusöögiks oli riisiputru (jälle!) ja apelsine. ega kõht eriti tühi polnud… kui linnaliini bussid jälle tööle hakkasid ja emme piisavalt kohvi oli joonud, läks ka tema oma koju ja meil silliga oli paar tundi lebotamiseaega enne kui järgmised külalised tulema hakkasid. nimelt meie rahvusvaheline jõulupidu oli täna õhtul. esindatud olid indoneesia, ghana, bangladesh, pakistan, venemaa, eesti ja soome. silli oli meie peol ainuke soomlane. rootsi esindaja helistas päeval ja vabandas, et ei saa tulla, kuna oli jõluluvanatööst niivõrd väsinud, et pidi koju magama minema. vaene kurnatud jõuluvana…

sõpradele pakkusime jälle soome jõulumenüüd, mis oli nii geniaalselt koostatud, et ei sisaldanud üldse sealiha ning ka meie moslemitest sõbrad võisid kõigel endale vabalt maitsta lasta. vaid pakistani esindaja keeldus issi toodud punasest veinist, mis oli tõesti maitsev. meie sõbrad kinkisid meile hõrgu riisi-krabipulgasalati (venemaa) ja jumaliku banaani-shokolaaditordi (indoneesia). tort oli nii suur, et pool jäi alles. homme pakume järgmistele külalistele. sest homme tulevad silli sugulased. neljapäeval pidutseme silli sünnipäeva. ning reedel lendame kopenhaagenisse. küll meil on palju tegemist! kõige mõnusam on asja juures see, et kummalgi pole mitte mingisugust jõulustressi, kuigi võiks ju. noh, koristamise ja söökide-jookide pärast jne. ja sugulasi ju ei tea kui palju, muudkui voorivad sisse-välja. aga ei, meid ei häiri miski. hea ja mõnus on. on nii palju asju, mille eest tänulik olla. meid armastatakse ja meie armastame. meil on pered, sõbrad, kodu, tulevik, minevik. jumal hoiab, kaitseb ja juhib. kui see ununema kipub, siis tuletame seda üksteisele meelde…

viimasel ajal olen ma üha rohkem mõistma hakanud, et jeesus on inimkonna lootus ja tulevik. inimese nõrkus ja rumalus on lunastatud. minu isiklik nõrkus, rumalus ja isekus on lunastatud, mul on konkreetset lootust! universumil on hää meel. mitte selle pärast, et inimene on ennast ületanud ja paremaks hakanud, ei. vaid selle pärast, et arm on maa peale jõudnud ja ennast nähtavaks teinud…

lugemiseks pakun jõuluevangeeliumi uue nurga alt.

häid jõule kõigile!

Advertisements

Comments»

No comments yet — be the first.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: