roosa ja trés cool… December 14, 2011

mul on paar päeva olnud nohu ja kurk haige ja üldse kehv olla. olen istunud kodus ja parandanud kontrolltöid – mis on hirrrrmus raske tegevus – ja haletsenud ennast (ahahhaaaaa, ma viimasel ajal blogin ainult siis, kui on vilets olla…). kuid täna hommikul otsustasin minna meie iganädalasele pooleseitsmesele palvekohtumisele, mis sest, et ikka veel nohune ja vihma sadas ja tuul oli ka jube. tõdesin lihtsalt, et mul on VAJA teistega koos palvetada, et mõistus peas püsiks. ja niis, kui peale mere ääres palvetamist ja üdini läbikülmumist koos kohvi jõime ja piiblivärsside üle arutasime, hakkas kohe hulga parem. ma niuksusin poistele ka, et kurb on, juba mitu päeva. ja nemad lohutasid, et las olla, küll millalgi läheb üle. ja läkski. meid oli ilmselt “kena” ilma tõttu vaid kolm hinge koos, aga meil oli igati tore. mulle kusjuures isegi meeldib õues palvetada koerailmaga, on selline eriline tunne, et pole normaalne, noh. ja mulle meeldib olla ebanormaalne.

peale tööd läksin poodi vetsupaberit ja piima ostma. ostsin siis juba ühtlasi ka pakse sukkpükse (et oleks soojem õues palvetada, ma na seelikulembene), huulepulki, helkureid, shokolaadikomme ja vahva kampsuni (sest oli odav ja roosa!). kõige rohkem meeldib mulle kampsuni tekst. ma ise ütlen ka päris tihti “trés cool”, ja nüüd on see vahva lause veel roosal taustal. mis sa hing veel tahad!

nüüd kuulan jõuluraadiot (juba kolmandat päeva muideks, avastasin esmaspäeval juhuslikult, et selline asi üldse olemas on) ja söön shokolaadikomme. joogiks on kuum mustsõstramahl. elu on jälle lill!