mul on üks tuttav – ei, sõber tegelikult, kes tahaks teha blogi näiteks väga koledatest asjadest. mina tahan lihtsalt teha blogi. igasugustest asjadest. blogi on kummaline nähtus, väga isiklik ja samas kõigile nähtav, päeviku ja päevalehe ristsugutis. ja seepärast ka niiiiii huvitav. hirmsasti tahaks piiluda kellegi teise ellu ja tunda teiste elu hõngu. muidugi mitte ükskõik milliste elude. mulle meeldivad näiteks pereemade blogid. need, kus räägitakse oma laste arengust vahvaid lugusid, unustamata, et on olemas igasuguseid muid toredaid asju, millest võib ka pajatada. ninnunännutamine mind eriti ei tõmba, pole veel vist selles eas seda, milliseid lugusid mina siin jutustama hakkan, näitab tulevik. igatahes on blogi kirjutamine hea ka keeleoskuse ülalhoidmiseks, mul on piisavalt palju piisavalt koledaid kogemusi oma emakeele äraunustamise alalt.

aga kuna alustasin oma juttu koledatest asjadest, siis siin üks pilt, mis on kole või ilus olenevalt sellest kas seda vaatab turul söögipoolist shoppav hispaanlane või loomade õiguste eest võitlev soomlane. pildi leidsin siit.