tahaks kirjutada, aga tundub, et on nii paljust rääkida, et ei tea, kust alustada. noh, ma kolisin glasgowsse. õigemini johnstone’isse. vahva on. hommikul ärkasin selle peale, et akna alt läks paraad mööda, tagusid trummi ja puhusid vilepilli. täitsa kaua kohe, ilmselt seadsid nad end kuskil lähedal ritta ja andsid kontserti.

korter on meil ilus, vana, kõrgete lagedega ja nikerdistega. ainult et kempsus pole laelampi, kui vihma sajab siis tilgub elektrijuhtmetest vett… arvatavasti neis juhtmetes pole voolu sees. vähemalt ma loodan nii. siin tehakse ka pidevalt remonti, minu tuba oli algselt tööriistaladu. olen püüdnud neid riistu kokku korjata ja ära panna. mu korterikaaslane on väga tore tütarlaps, aga ta pole eriline koristaja. tal on mingi autoimmuunne haigus kallal, mis tähendab seda, et ta on enamjaolt väsinud ning esemete tõstmisega on tal ka raskusi. eile sõitis ta mingisse viiuldajate laagrisse ning mina veetsin terve päeva koristades. aa, kõigepealt pidin ma ju tolmuimeja ostma, sest seda siin majas polnud. ei noh, kui mul oleks kaks karvast kassi, ma elaksin poolvalmis korteris ning kraamimise tarvis oleks mul vaid põrandahari ja lapp, siis ma ka ei viitsiks koristada. sest pole ju mõtet, kui tulemust nagunii näha pole… ma olen alati arvanud, et ma pole mingi eriline puhtusearmastaja, aga no kui kassikarvad hõljuvad sul kohvi sees, siis tahaks küll veidi tolmuimejaga vehkida. nii et kuna neljapäeval oli ilus soe ilm, kõndisin ma järgmisse külasse (paisley) ja ostsin korraliku tolmuimeja. ja bussitasin koju tagasi, sest pappkarp oli raskevõitu. kassid on küll veidi traumeeritud masina mürast, aga harjugu ära. sest ma kavatsen seda teinegi kord kasutada.

aga tegelikult meeldib mulle siin elada. glasgow on armas koht. siuke hiigelsuur rakvere. bussidki on siin mõned sellised, mis kümme aastat tagasi kiltsi ja tamsalu vahet sõitsid. logisevad ja pisikesed. vihma sajab iga päev, päike paistab ka vahel. inimesed on sõbralikud, naeratavad ja ütlevad mõne sõnagi. ma olen isegi täitsa rahul, et mul kohe kohustusi pole ja et ma saan töötuna glasgow’d uudistada ja turisti mängida. kuigi jah, mingil hetkel võiks ju tööle ka minna. turistidel on raha vaja ju.

hamish on üsna häbelik. ta on mind endale juba paar korda ligigi lasknud. aga enamasti suhtub ta minusse umbusklikult. mis sobib mulle imehästi, sest mõlemad kassid ajavad hirmsasti karvu. ning kui nad end minu vastu ei hõõru, on mul sellevõrra karvavabam olla.

ernie on julgem isiksus. praegugi norskab sohval minu kõrval. ja talle meeldib mu käega mängida, seda küünistada ja hammustada. aga mulle ei meeldi hammustavad kassid. isegi, kui nad ainult mängult hammustavad.

on ju ilus? eriti kui remont valmis saab (järgmise kümne aasta jooksul, sest remonditegija elab ameerikas), on see korter väga nummi. ärakraapimata sohvasid ja tugitoole pole muidugi mõtet loota, aga noh, pole minu mööbel, nii et mind ei häiri.

minu tuba. antiikmööbel pluss ikea. ega mulle meeldib. ma pole ikka veel asju korralikult ära pannud, ja nüüd on vaja homseks pakkida. sest homme lendan soome ja olen ära kolm nädalat. lahe! kolmapäeval sõidan eestisse, saab maarjas juubelil käia ja eesti suve nautida. shashlõkki on ka hädasti vaja. sest mul on täielik shashlõkideprivatsioon. ning see ei mõju tervisele kuigi hästi. tervise eest peab ju ometi hoolitsema.

seda, et ma nüüd siis kolin jälle. eile oli töö juures juustu- ja veiniõhtu, pärast läksime veel puppi ja tantsisime keskööni. sel hetkel olin ma pakkimisele ainult mõelnud. hommikul kella üheksa paiku ajasin ennast pärast tunnipikkust snooze-nupu vajutamist ikka  üles ja hakkasin pakkima. kell pole veel kaksteistki ja mul juba kõik pakitud. ma tulen siia veel homme tagasi, sest kaks päeva vaja tööd teha aberdeenis. nii et praegu pole koristada vaja. ootan nüüd oma rüütlit valgel ratsul, et kogu mu kola glasgowsse toimetada. oktoobris saabusin ma kahe kohvri ja läpakakotiga. nüüd on mul kümme kotti ootamas transporteerimist. kümme!!! noh, üks kott on näiteks kingi ja saapaid täis. sest on ju suvi ja talv ja vaba aeg ja töö… igal oma jalatseid vaja ju. oeh.

palav on. siin randa pole eriti mõtet minna, kui just mitte jooksma. sest merelt puhub pidevalt külm tuul. aga kui jooksed, siis on nagunii palav. kui veel julgeks bikiinidega joosta. ma ei julge. tuleb glasgows mingi hea suvitamiskoht leida. kuigi seal pidavat pidevalt sadama. aberdeen olevat shotimaa kõige kuivem koht…

järgmisel pühapäeval sõidan ma soome. ja no eestisse ikka ka. tagasi glasgowsse 29.7. nii et kohtumiseni, sõbrad!